pühapäev, aprill 10, 2005

Rattahooaeg 2005 avalöök

Puhh, ma olen omadega kutupiilu... Lõppkokkuvõttes on mul seljataga arusaamatult sportlik nädalavahetus. Ma nüüd kohe ei teagi, kuidas see nii välja kukkus. Tõenäoliselt on asja taga ilusad uued kärtspunased dressid. Aga tagasi algusesse...st reede õhtusse...

Proloog toimus Rademari poes - mul oli rattapumpa vaja. Noh sain ka. Ent mulle jäi silma üks kena kiledress ja kuna ma parajasti olin erapoolikus "mul on seda dressi väga vaja" meeleolus, siis ma selle ära omastasin.
Mõte oli rattahooaja 2005 avalöök laupäeval teha...aga kui ma koju jõudsin ja oma suksu kumme pumpama asusin, siis mul tekkis tahtmine kohe minna ja kui kummid täis said, siis see MÕTE oli väga tugevaks saanud. Nii ma siis ajasingi oma uhiuued dressid selga (oli ju vaja nendega kekata) ja tassisin ratta trepist alla... Esialgu oli pisut ebakindel tunne. Kartsin järske kurve, kitsaid läbisõite ja möödatuhisevaid autosid. Õnneks nendega harjus ruttu. Kaif saabus, kui jõudsin omadega Piritale. Meri oli jäävaba...päike tegi ettevalmistusi, et vee alla horisondi taha kaduda...taevas oli roosamanna... Rulluisutajad passisid koos tuulega telekast seepe. Terve rattarada oli minu päralt. Ahza! Männid lõhnasid nii mõnusalt ja nende tüved lõõmasid loojuva päikese valguses. Minu organism täitus endorfiiniga ja totakas naeratus valgus näole.
Laupäeval läksin ujulasse vesivõimlemisse. Seekord oli üsna tempokas trenn ja tavapäraseid nuudleid välja ei jagatud. Tuli kasuks, sest õppisin kõvasti juurde vees tasakaalu hoidma ja ennast veekeskkonnas usaldama.
Liigub ringi ütlus, et kõik, mis on hea, on tervisele kahjulik...Mina protesteerin, näiteks jalgratas ja vesivõimlemine ja üldse igasugune kerge füüsiline liikumine on hea ja tervislik üheaegselt...nii et minge puutaha oma vabandustega...
Aga sellega veel lugu ei lõppenud...Mul oli üsna mitu segast telefonaati... Üks neist kulmineerus järjekordse rattasõiduga ja teine ühe väga-väga armsa inimese nägemisega. Tegime isegi Amigos paar tantsu vanade aegade mälestuseks Tartus, kui õhtune väljaskäimine oli pigem tantsutrenni eesmärgiga...
No ja täna hommikul olin ma enda pettumuseks taas aktsioonis ja lükkasin ratta teele Rannamõisa suunas. Mh... muidugi leidsin ma alles teisel ringil ülesse hea inimese, kes mu ratta oma hoovi hoiule võttis... Seejärel käisin tegin ennast sopaseks mööda Rannamõisa kaldapanka ukerdades...siis mul tuli jälle uitmõte minema minna...Kusjuures, kuna ära sai vaid astangust ülesse ronides, siis ma seda tegingi...üllatavalt kiirelt ja julgelt - ergo piisav motivatsioon oli :-P Julgestusköis õnnestus mul alla visata alles teisel katsel. Künnap tegi mulle muudkui märkusi a la kes siis nii köit rullib...ka kirkat poleks ma alla loopida tohtinud... Hm, ma vist sobin tema arust hästi teevett keetma...hea seegi...
Muidu rattalaekuri juures sain imehead suppi ja kindad kuivaks ja alustasin taas kodupoole kimamist....Jõud hakkas juba otsa saama, aga pressisin ikka ukseni välja. UH Nüüd on maruhea isu ja jube jänu... Ja pääsesin taas igasugusest töötegemisest kodus nädalavahetusel... Ai ai....

Sildid:

posted by eve @ 7:30 PM