teisipäev, aprill 12, 2005

Spordipäevad jätkuvad....

Õudne...
Hommikul rattaga tööle...vahepeal pitstop Rademaris, sest tagumise porilaua kruvi kadus teadmata suunas ja vajas asendamist. Rademari poisid on muidugi ülinummid ja järjekordselt ei küsinud mult "nii pisikese kruvi vahetamise eest" raha...
Ja siis peale viite kimasin oma tiimikaaslastega Nõmme teisipäevaku stardi suunas. Esmalt tegime miski 12 km rattaga orienteerumise ringi. Muidugi tuli kõvasti sõita vastutuult ja muidugi tuli aegajalt ette tõuse, mis mu organismi lõõtspilli immiteerima panid. Enda kiituseks pean ütlema, et suutsin siiski enam-vähem kaarti jälgida. Finishis oli SI pulga saba nii suur, et me ei viitsinud oma vaheaegu välja võtta, ega infot maha laadida...andsime need abistava personali hämminguks niisama ära.
Suur oli aga registreerimislaua memmede imestus, kui me jälle välja ilmusime ja jooksurajale soovisime minna. Tädid ütlesid, et ärge nüüd üle ka pingutage. Noh, ei saa just väita, et me pingutanud oleksime....eriti...Läksime seekord viiekesi ühe SI pulgaga ja oma kaardid pidime ise ümber joonistama...ehheee...
Muidu on täna kummaliselt õnnelik päev olnud....rattaetapil lendasid mul koduvõtmed taskust välja ja minu järel kimanud tiimikaaslane korjas need ülesse...Jalgsietapi lõpus avastasin, et moblal oli tagakaas kaotsi läinud ja üks töökaaslane ütles, et oi, ta just märkas üht mobla tagakaant teel siin üsna lähedal. Muidugi oli see minu oma... :-)
Kodu poole hakkasin ka seetõttu üsna suure kõhklusega sõitma, et ei tea mis nüüd siis ära kaob...Seekord pole ju kedagi kolleegi võtta, kes mu järel kola korjaks. Seni pole ma veel kadunud asju tuvastanud.
Muide, ma ei treeni olümpiaks...üksnes xdreamiks ja ma ei kavatse seda võita...lihtsalt juba etapi läbimine nõuab teatavat füüsilist ettevalmistust...ja näha on, et ma pean kõvasti rabelema, et poistel sabas püsida....

Sildid: