kosmogoonia

Soomaal kanuumatkal

"Ja nad ongi pool neli öösel üleval ja valmis kanuuga jõele minema, ise kõigest paar tundi maganud??? Ausõna, mul ei ole normaalsed sõbrad...", mõtlesin, kui kogu kamp sellisel ebainimlikul ajal ülesse aeti. Kusjuures, tegu oli veel laupäeva hommikuga. Taevast tibutas vett alla ja valitses selline üldine hämar ja märg ja unine olemine. Aga noh, ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled...
Tegelikult sai juba Terskolis kokku lepitud, et Eestis tuleks teha järelmatk ja soovitavalt kanuudega ning Soomaal. Ma tahtsin kangesti näha, mis imeline koht see Soomaa on. Seega siis startisime reedel pärast tööd teele.

Esimene arusaam, mis mul Soomaast tekkis - tegu on backpackerite sihtkohaga. Hostel, kust me mõlad ja päästevestid kätte pidime saama, meenutas oma olemuselt samasuguseid asutusi välismaal ning näod kes seal vastu tulid olid sarnased teistes riikides kohatavate backpackerite näolappidega. Sama mulje jäi ka kanuumatka lõpp-punktis oleva Suurisoo turismitalus.
Teine tähelepanek. Peldikukultuur on Eestis ikka üle prahi. RMK oma prill-laudade ja vetsupaberiga on ikka kõva trenditegija olnud. Soomaa looduspargis oli sama seis. Selliseid asutusi nimetatakse nüüd DC-ks...D nagu dry... Inimestele, kelle jaoks kempsus käik oli alles kuu aega tagasi tõsine katsumus, on see suur asi.
Kolmas teema - sääsed. Ma ei saa aru, miks ma alati ära unustan, et metsas sääsed on, kui loodusesse minek on? Igal juhul oli sääsemürk taas kõige populaarsem parfüüm ja häda neile, kel oli oidu see kaasa võtta. Õnneks ei kordunud Kõrvemaa õudus.
Neljas teema - joogid. Saku on vahepeal miskit energiajoogi ginni tootma hakanud. Täitsa joodav jook oli. Vist ohutum kui seest õõnestatud arbuus, mille sisse valati pudel viina ja shampuse puudumisel siidrit ja siis pandi arbuusi tükid sinna sisse veel tagasi. Teed seekord ei saanudki.
Vahepeal oli teemaks üldse mitte magama minna, kuna nagunii kaua magada ei saaks, aga mina muutusin ühe ajal üsna uniseks ja eelistasin põhku pugeda. Õnneks päris öiseks kanuusõiduks ei läinud, kuigi see poleks pooltki selline triller olnud, kui öisel xdreamil. Aegajalt sõitis mõni kanuu meist mööda ka. Nimetasid samal ajal jõkke ujuma läinud asendus-raidot alkohoolikust kopraks.
Ju neil selle nägemisega seal pimedas ikka probleeme oli...

No ja siis olimegi kolme paadiga jõel. Esialgu oli ilm veel sombune. Kuid aegamisi selgines ja olemine oli üsna muinasjutuline kui jõgi auras ja ümberringi oli kerge uduvine, mille seest võis aimata päikesekiirte teekonda. Ilm läks selgemaks. Esialgu olime Raudna jõel, siis see ühines Hallistega ning lõpuks jõudsime välja Navesti jõele.
Raudna jõe ääres tegime esimese peatuse, paigas nimega Karuskose. Vaatamisväärsuseks oli vana laev-saun nimega Pühamüristus. Kahjuks seisis ta nüüd kuival maal ja mitte nii kahjuks sobis väga hästi hommikusöögi kohaks. Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuulus ka rippsild.
Umbes samast kohast algas ka Ingatsi matkarada, mis viis maailma kõrgeimale rabarinnale Kuresoos. Esmalt nühkisime tükk aega laudteel mööda suht igavat metsaserva. Siis äkki tuli üsna järsk tõus ja maastik muutus...rabaks! Männid ja mättad ja laukasilmad. Vaatetorn. Mina ei suutnud kiusatusele vastu panna ja pidin ka laukasilma end kastma. Megamõnus oli ja une pühkis silmist.
Edasi siis muudkui kanuutasime. Käed hakkasid juba hellaks minema. Jõel erilist voolu ei olnud, nii et ainus viis edasi liikuda oli omal jõul. Õnneks polnud ka puuronte ja kive. Või jälle kahjuks, sest seiklust jäi sedasi väheks.
Halliste ja Navesti jõe ühinemiskoht oli huvitav. Kaardilt jäi mulje, justkui suubuks Halliste vastu igasugust looduse loogikat Navestisse vastuvoolu, nii et peab kõvasti peale passima, kuhu poole edasi liikuda. Tegelikkuses siiski suubus jõgi pea et 90 kraadise nurga all Navestisse ja mingit keerukust selles polnud. Paaditasime siis edasi ja arutasime, et ikka oma 40 minutit on veel paaditada...ja siis hüüdsime kaldal olevatele poistele, et hei, kaugel Suurisoo on ja nemad hüüdsid vastu, et siin kõrval majas. Vot kus lops!
Tore tegelikult, kui oled väsinud ja siis tuleb peatuspunkt kiiremini kätte kui arvasid. Üks positiivsematest hetkedest matkal.
Ai jalad olid kanged ja olemine unine...olime maha mõlanud oma 22 kilomeetrit. Lahe kokkuvõtvalt. Aitäh korraldajatele :)

Sildid: Seltskond

posted by eve @ 9:15 AM