neljapäev, juuli 21, 2005

Ma olin mõne aja ära....

Ma kõnnin justkui puutumata maad
Kui lennuk, mis ei ole päris maandun'd
Ma olin mõne aja ära kaugeil ra'l
Nüüd tuttavad neli seina mu ümber sulgun'd
Ma olen rahul, meel on rõõmus-kurb
Sest hing ei oska veel midagi uut ihata
See pole tühjus ja mõõt ei ole täis
Ei tihka kedagi ei armastada ega vihata
Ma vaatan Buddha silmi, mis maalitud stuupale
Armsa Kathmandu linna südames
Ma viibiks hetke ja puhkaks hetke veel
Põimunud lõppenu ja algamata alguses

Sildid: