Suhkrutest
Täna õhtul lähen ennast Lõuna - Eesti metsadesse tapma. Ma ei tea, mispärast ma seda teen, aga ära küll ei jätaks. Kardan ja olen närvis ja pinges ja sedasi jõud vaid hajub õhku, nii et õhtul ilmselt, kui võistlus algab, tahan ainult magada. Noh, see on ka kogemus ja ettevalmistus mägede jaoks. Nii öelda suhkrutest ja iseloomu proov kuidas ma vastu pean, kui olen kaua magamata ja tuleb end füüsiliselt kõvasti pingutada.***
Kuna tahtsin päeval kauem magada, siis uitasin üsna pikalt öösel ringi. Vahel mõtlen, et kas ma peaksin pisut mures olema oma kahtlase harrastuse pärast võimaluse korral mööda öist linna jalutada. Meeldib noh. Mööda Luise tänavat Toompea suunas kõndida oli tõeliselt mõnus. Puumajad tekitasid kuidagi Tartu tunde või sellise teise aega jääva aguli tunde. Otse ees kõrgus valgustatud Kaarli kirik koos oma kahe torni ja suure kellaga. Väga võimas. Võtan üha huvitavamaid pöördeid. Täitsa põnev on ennast jälgida. Kuigi värav on lahti, ronin mina üle tõkkepuu.
Wismari tänava äärse heki all sebis ringi siil. Selline armsalt okkaline ja helepruun.
Ei tea, kuidas ta sedasi linna ära eksinud oli. Iseenesest on ju see Toompea külje all olev park üsna mugav elukeskkond talle.
No nii, minek...
Sildid: Sport
posted by eve @ 3:19 PM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home