kosmogoonia

Nädalavahetuse mõnusaimad hetked...

Mmm..Pikutada linnuvaatlustornis kõhuli ja vaadata ümbruses laiuva Kõnnu Suursoo poolt pakutavaid maalilisi vaateid - laukasilmad ja jändrikud männid...avarus ja laulev tuul... Siis sirutada käsi välja läheduses oleva kommipaki poole ja maiustada...Sellised ajatud mõtted tulevad pähe. Kuidas asjalood olid, kui jääpiir taganes ning vabastas enda alt maad. Kuidas moodustusid rabad ja oosid ning mida need endast kujutavad. Turbakiht rabas pidi kasvama keskmiselt 1 mm aastas ja antud raba turbakihi paksus on 6 meetrit...seega siis 6 aastatuhandet on see raba muudkui kasvanud...Kakerdaja raba turbakihi paksus on kogunisti 8,5 meetrit...

Kõndida metsas ja silitada mööda minnes erkrohelisi kuuseoksi ja erinevaid rohuliblesid ning sukelduda silmadega ülaste valevusse ja krookuste kollasusse ning lasta päikesel kiirtega ninaselga triikida... Praegu on looduses ilus aeg - sada ja üks erinevat rohelist tooni. Mõnus on silmi sellisesse rohelusse kasta pärast pikka värvivaest perioodi.

Astuda laudteelt kõrvale rabamättale ja tunda kuidas maapind õõtsub jala all, aga siiski sokid kuivad hoiab. Ajada käed laiali ja lasta tuulel läbi puhuda ja tunnetada end osana sellest imeilusast ja vaevu hoomatavast...

Kuulata lõkkes tekkivate õhukeeriste mühinat ja vaadata leeke ja olla lihtsalt vait pea kohal laiutava tähistaeva all.

Lürpida teed, mille vesi on keedetud lahtise lõkke kohale asetatud plekk-kruusis. Sellisel teel on teine maitse. Sellises plekk-kruusis on Ahke vanaema hõngu ja Nepaali hõngu ja üldse kõikide seiklusrikaste lõkete hõngu mis eales tehtud on...

Aegajalt teevad ümbruses pesitsevad piilpardid kontrollprääksatusi. Pardid tunduvad üldse sheffi täis olevat. Kraaksuvad ja lagistavad ja siis lendavad sirges rivis üle pea...nagu kamp rullnokkasid.Üldse tundus, et ümbruskonnas olid enamuses laulda mitte oskavad linnud. Häälitsused meenutasid pigem koera niutsumist ja kräunumist kui linnuvidinat.

Saada vandeseltsiliselt huvitavat informatsiooni plastmassi kohta. Et plastmassi toorainena kasutatakse naftat, mida läbi erinevate torude lastes ning molekule ümber paigutades saadakse polüetüleeni ja muid aineid, millest on võimalik valmistada erinevaid plastmassist esemeid. Ja mis esemeid! Tuli välja, et ümbertöötletud plastpudelitest valmistatakse kunstkiudu, millest omakorda valmib fliisiriie. Seega siis fliis mu seljas on naftast???

Keeta hommikul taas lõkkel vett, ent seekord puistata 3 in 1 kirjaga pakendist puru tassi, millest valmib kohvi. Pulbrikohvi meenutab Aasiat... Nostalgia...

Istuda rohelisel murul päikese käes ja rännata taas Himaalaja radadel. Seekord on mul veel parem teejuht - Tenzing Norgay ja seikluse nimi on Lumetiiger. Niutsuda aegajalt emotsioonist, mida pildid ja jutukatked sherpadest ja Himaalaja elust-olust esile kutsuvad. Kaalun peas, kas on halb, et ma alles nüüd seda raamatut loen, või oleksin ma pidanud seda mitme aasta eest tegema. Kaldun arvama, et siis poleks see raamat mulle pooltki nii palju osanud öelda, kui nüüd...või kes see teab...Aga mul on hea meel, et ta tuli mu juurde. Karjus teine täiesti juhuslikult raamatupoes kasutatud raamatute riiulilt vastu - osta mind!

Sildid: Loodus

posted by eve @ 11:33 PM