laupäev, aprill 23, 2005

Kloostriait ja ilu müsteerium...

Eile sai üsna suur tiir Vanalinnale peale tehtud ja seda "õiget" kohta otsitud, kus oleks mõnus lobiseda. Lõpuks maandusime Kloostriaidas. Ma polnud seal iidamast-aadamast käinud. Kloostriait oleks justkui Hansa Liidust Euroopa Liitu astunud vahepeal. Enam ei leidunud pikki õllelaudu ega keskaegselt riietatud ettekandjaid. Nüüd olid sellised neljased lauad ja kuidagi helgem valgustus. Menüü oli ka uuenduse läbi teinud, mõistagi koos hindadega. Tavapäraste pelmeenide eest küsiti seal 65 eeku või midagi. Ühesõnaga on Kloostriait nüüd peen koht, seda ikkagi heas mõttes. Selline puhas ja kultuurne tunne tekib seal vaadates pildikesi seinal ja kuulates üsna heal tasemel klaveri ja miski puhkpilli duot. Tuletas meelde, et jazzkaar on alanud.

Üks huvitav teema, mille ülesse võtsime - imelikud arusaamad ilust. Näiteks kaukaasia rassi suur soov olla pruun. Tõmmu nahaga inimesed on seksikad ja mõjuvad edukatena. Veel umbes sajand tagasi oli vastupidi, päevitusid üksnes vaesemad ja madalamat päritolu, kes pidid palju väljas tööd tegema. Seega siis valge nahk oli mingis mõttes siniverelisuse tunnus. Asiaatide arvates on endiselt kahvatu nahk uskumatult ilus. Nad ei näegi üldse kaugemale kui valge nahk. Kosmeetikatööstus muidugi võidab - kaukaaslastele pruunistavat pläga ja asiaatidele valgendavat... kuni absurdini välja.

Mõnikord nõuavad need arusaamad lausa arusaamatult suuri ohvreid. Näiteks hiinlannade jalgade kängitsemine. Väikeste jalgade hind on vannitäis pisaraid...ütlevad hiinlased. Ma usun, et vannitäis on vähe. Lühidalt - üsna julm protsess, mille käigus taoti luu tümaks, koolutati osad varbad talla alla, kogu kompott seoti tugevalt kinni kuni tulemus oli 7,5cm pikkune ja kõndimiseks kõlbmatu könt, mis haises kohutavalt ning kujutas endast üsna suurt ohtu tervisele, sest küüned olid kiired naha sisse kasvama...jne Jalgade sidumist praktiseeriti oma tuhat aastat. Kas tõesti oli tegu iluideaaliga ja köndistatud jalaga naine tundus seksikam hiina mehele??? Kummalisel kombel Hiina kunstis leidub hunnik erootilisi luuletusi ja pilte, mis ülistavad väikest jalga. Usutakse, et nendel köntidel tipsimine võis treenida tupelihaseid väga tugevaks ning et kinni seotud jalalabal olid närvirakud eriti kontsentreeritud. Samas oli selliste jalgadega naine võimetu eriti kaugele liikuma, ta oli saamatu, oma mehest sõltuv...

Sama lugu on tegelikult ka nende Padaungi naistega, kellele laotakse kaela metallvõrusid kuni kael tundub uskumatult pikk (sarnast asja praktiseeritakse ka Aafriaks). On igasuguseid teooriaid, mis väidavad näiteks, et sedasi ei saanud tiiger neid naisi tappa, sest tiigrid hammustavad oma ohvrit kaelast. Samas naisi karistati abielurikkumise korral kaelavõrude eemaldamisega, mis tähendas üsna tihti surma, sest kael oli nii nõrk, et ei pidanud ilma nende rõngasteta vastu. Euroopa daamid piirasid oma liikumisvabadust ja kängitsesid ennast korsettidega... Tõenäoliselt on sarnaseid näited erinevatest kultuuridest veel. Me võime küll tänapäeval oma emantsipatsiooni ja lühikeste seelikutega hõisata, aga endiselt on terve rida piinavaid protseduure, mida ilu nimel ette võtta on võimalik. Tjah - ilu nõuab ohvreid ja arusaamad ilust...noh, on tihti väljaspool silmapiiri...

Sildid: ,

posted by eve @ 8:45 PM