kosmogoonia

"Kevad, suvi, sügis, talv...ja kevad"

Vihmapiisad aknaklaasil peegeldamas tagasi tänavalaternate valgust, langemas rütmilise rabinaga ja libisedes ojadena mööda klaasi alla. Vesivärvi maailm. Tahaks näpu värvi kasta ja tõmmata pika värvilise ja vesise juti, sukelduda ning lahustuda vihmas nagu värvid vees. Olla isetu. See pole melanhoolia. Vihm justkui peseks hinge puhtaks, uueks, nooreks, süütuks. Kui ma aga rõdule lähen, siis on ta kõigest külm ja märg ja ilma maagiata...

Sellisesse meeleollu tõukas Kim ki Duki "Kevad, suvi, sügis, talv...ja kevad". Taas minimalistlik, sümbolistlik ja visuaalselt võimas. Eluring, õpiaeg, karma...isetusse jõudmine. Kergus, asiaatidele omane olemise kergus ja loomulikkus, mis tundub Läänes talumatum olevat kui Idas. Võibolla pole nende egod nii suured. Ma ei tea...
Väikese mungapoisi rumalused ei kutsunud algul eriti filmile kaasa elama. Nüüd aga mõtlen, et ega ma ise lapsena suurt parem ei olnud. Minu vaimne teejuht oli vanaema. Nüüd näen tema hingetarkust ja see toob pisarad silma. Ma tean, ma ütlesin sulle, et armastan sind ilma et oleks neid sõnu või selle tähendust veel teadnud. Olin nii viis-kuus ja just sinu pealt ära õppinud kaarte laduma. Ladusin kaarte ja soovisin, et sa elaksid hästi-hästi kaua. Kartsin vanaema kaotada. Ladumine tuli välja ja ma läksin ja raporteerisin vanaemale, et ta nüüd elab hästi pikalt... Sa ei kurjustanud minuga kunagi ega kasutanud sõnu "peab", vaid pigem suunasid mind kuni mus endas äratundmine tekkis. Muidugi sa teadsid, et ma kapist komme näppan...teadsid tõenäoliselt pea iga mu pisipattu. Õpetasid loodust vaatlema ja sedagi, et kassidel ja teistel olenditel tuleb rahulikult olla lasta. Ma ei pea neid pidevalt enda ligi hoidma ja pigistama, et oma kiindumust väljendada. Ma tunnen sind ikka veel heatahtlikult ja kõiketeadvalt naeratamas mulle pisut kavalal ilmel. Ma loodan, et kunagi on ka mul au oma käe kõrval kellelegi teerada kätte juhatada, aga selleni on veel pikk maa üksi käia... Aitäh sulle!

Sildid: Huvitav film

posted by eve @ 2:24 PM