kosmogoonia

Diletantide Avangard vol 4

Jaan Krossil on üks pool-lasteraamat "Mardi leib". Selle sissejuhatuses soovitab ta minna hommikuhägus vanalinna jalutama ja teha väike rännak ajas tagasi keskaega.
Well, see pole enam võimalik. Täna hommikul oli vanalinn täis igasuguseid võõrkeeli kõnelevaid nägusid üle talve väljas vedelenud heina ilmetega. Võibolla mõnel ahtal kõrvaltänaval oleks see veel õnnestunud, aga vanalinn ei kuulu enam ajaloole, eriti mitte vanalinna päevade ajal.
Anyways....ma ei läinud vara hommikul linna keskaega otsima. Läksin sinna eile õhtul meesteliigasse rasket Valve Jodiku rolli täitma angeli ja co kutsel. Igati amüseeriv tegevus. Ei olnud üldse raske mineku kasuks otsustada ning kodus klassikalise muusika kuulamise ja vana-rooma klassika lugemisega snoobitsemine lõpetada.
Ei osanud eriti kahtlustada, et õhtul oli veel mitu muusikaelamust varuks. Läksime von Krahli eesmärgiga Uno Loopi kuulata. Ma ei teadnud mida arvata ja esialgu mulle seda võimalust ei antud ka. Esinema asus hoopis punt nimega Mantra Gora. Ma ausõna ei olnud neist mitte kui midagi varem kuulnud, aga nad olid noored ja paduandekad ja esitasid sellist etno-regivärsilist feminine-power rocki. Annika sõnul (kellega sattusime täitsa juhtumisi ühte lauda - jee!!!) pidavat nad kõik muusika ja sõnad ise kirjutama. Vaikselt selgus, et ürituse nimi on tegelikult Diletantide Avangard vol 4 ja esinejaid on veel teisigi. Eriti Kurva Muusika Ansambel oli ka väga andekas - natsa atonaalne, kakofooniline, teatraalne, skisofreeniline, irooniline...Sõna "avangard" kuulus selgelt neile. Öö ehk parimad üllatajad olid aga kogu aeg meie kõrvallauas istunud kaks noort kutti, kes rühmituse nime all Ui! UI! mängisid vanale saksa si-fi tummfilmile taustaks trummil ja süntekal. Ma ei oskagi miskit pidi nende stiili määratleda, aga see oli tasemel! Peale minu oli veel filmi-mati kambast alles ja meil mõlemil vajus suu muudkui üha rohkem ammuli.
Jõudsin järeldusele, et praegused 20-ne aastased on väga andekas põlvkond. Tundub, et nad kannatavad vähem maailmavalu käes ja on eneses ja oma olemises kindlamad kui mina oma eakaaslastega olin nende vanuses. Lisaks veel on nad väga lahedalt stiilselt ja isikupäraselt riides ning ei liialda joomisega. Mul on hea meel, et selline eluterve põlvkond on peale kasvamas.

Sildid: Mõnulen

posted by eve @ 3:33 PM