kosmogoonia

Jadesoturi - Minä en tahdo enää yksin olla - pisut teistmoodi kangelaseepos

Esiteks see, et film oli soome keeles. Eestlasele väga mõnus sellise eepilise filmi puhul, sest soome keel ongi selline arhailisem variant. Kuidagi maruarmas oli, selline omane...Võibolla, kuna tegu polnud "hollywoodilikult" ära lihvitud ja viimse detailini paika pandud filmiga. Võibolla toimis hoopis Kalevala aines kui oma kodunurga mütoloogia, mille liitmine hiina omaga andis sellele hoopis laiema haarde. Või siis, et peategelane Kai polnud täiuslik "kangelane", vaid selline inimlik ja ebakindel ja meeleheitel luust ja lihast (soomeugri). Keegi, kes inspireerib iga äärelinna luuserit endas jumalikku alget leidma. Kai müütiline kehastus - Sintai - oli oma olemuselt vähem must-valge kui kangelastele kombeks. Sintai tahtis enne oma saatusest ette ennustatud võitlust kurjaga ühe päeva normaalse mehena ringi jalutada...sest kui ta kurja võidab, saab ta valgustatuks ja väljub taassündide jadast. Juhtus, et ta armus... ja juhtus, et ta ei tahtnudki enam oma taassündidest pääseda...eriti veel, kui Kuri talle sositas, kuidas tema tüdruk elust elusse muudkui teisi mehi armastab...ja ükski neist ei saa tema - sepa poeg - olema. Kurja vastasega kohtumiselt naastes avastas ta, et ta polnudki "see" armastus tüdruku jaoks... Sintai kiirustas sellest elust minema, et armastatuga järgmises elus uus võimalus saada, ent ring sulgus alles tänapäeva Soomes. Loviatari üheksanda ja nimeta poja mitte tapmisega ei muutunud Sintai elutee, ta valis küll kuulsuse asemel armastuse, kuid selle leidmine oli pikk tee. Ja see paha, see negatiivne selles filmis polnud ka nii veenvalt läbinisti paheline, vaid ka pigem oma saatusesse lõksu jäänud.

Tegelikult jäi üsna palju filmist arusaamatuks, nt miks pidi Sintai õpetaja näo asemel filmi alguskaadrites must auk olema? Kas vaid selleks, et vaatajal filmi lõpuni põnev oleks ja ta ei saaks enne enda jaoks kilde ühendada, kui arvuti ekraanil valmib 3-D pilt soos säilinud mehe näost? Mil moel andis jaderõngas, see mille Sintai armastatu vanaema talle hea õnne toojaks andis, aliase Sintaile - jadesõdur? Ses mõttes on filmi pealkiri ikka pisut jabur ja teemast mööda. Kas Ronja oli ikka sama tüdruku taaskehastus või oli ta keegi hoopis uus? Kai oli Sintai taaskehastusena sama nägu, Ronja aga polnud...Kuidas üldse tunda ära oma eelmiste elude armastust?

Ühesõnaga üks segane ja mitmeti tõlgendatav lugu. Võib kogu selle mütoloogia kui sümbolismi välja kräkkida ja öelda, et Kai sai endas oma loovusega kontakti, muutus vusserdajast meistriks ja selle meisterlikkusega võitis ka oma armastuse tagasi.

Sildid: Huvitav film

posted by eve @ 2:11 PM