teisipäev, juuni 06, 2006

Korea tüdruku tagasitulek

Veider, kui ruttu mõni soov täide läheb. Ma enne ei kirjutanud, aga Nic jäi Tallinnasse tulles lennukist maha ja pidi seetõttu uue siiatuleku pileti ostma. Keegi aga ei osanud kahtlustada, et ta tagasisõidu kohad koos väljalennule mitte ilmumisega samuti õhku lendavad. Nii ta vaeseke siis leidiski ennast eile Tallinna lennujaamas kõva häälega kirumas ning pidi jälle järgmiseks hommikuks uue pileti ostma.
Iseenesest üsna ülbe käitumine lennufirmast. Antud juhul siis Lufthansa'st. Nic jõudis napilt pärast check in-i sulgemist Veneetsia lennujaama ja teda ei lastud lennukile...oleks siis võinud vähemalt üle küsida, kas ta tagasisõidu osa kavatseb kasutada...
No a see selleks. Nicole'ga on väga huvitav juttu rääkida. Näiteks korea kirjakeelest. Sain teada, et varem olevat Koreas kasutusel olnud hiina hieroglüüfid. Siis aga üks Korea kuningas (sic!), olles õnnetu suure kirjaoskamatuse üle, võttis kätte ja lihtsustas kirjamärkide süsteemi. Nüüd ongi korea märgid ilusad korrapärased ja Nici sõnul väga kergesti arusaadavad. Korealased pidid üsna palju omandist rääkides "meie" vormi kasutama. A la, et "see on meie abikaasa", kuigi kõik saavad aru, et tegelikult ta ütles, et see on "tema abikaasa". Sellised omandisuhted siis... Veel ei pidanud korealased viitsima vaeva näha mitmusega. Selleasemel et öelda, raamatukogus on raamatud, ütlevad nad, et raamatukogus on raamat. Kõik saavad ju aru, et neid on seal palju. Lisaks veel tuleb Nic'il "õ" täht perfektselt välja, sest korea keeles on sama häälik olemas.
Siis veel avastasime üllatuseks, et eesti ja korea keeles on sarnaseid väljendeid. Näiteks ütlevad korealased sõna-sõnalt "kurk on kuiv" kui neil on jänu ja nad jäävad samamoodi vihma ja päikse kätte justkui personifitseeritud loodusjõudude valla, kellel on käed ja jalad. Võibolla on eestlaste juured tõepoolest kusagil Aasia steppide tohututel väljadel. Korea rahvas pidavat igal juhul Mongooliast pärit olema.
Siis me rääkisime veel Aasia ja Lääne erinevast mõttemaailmast. Nic tõi näiteks ühe lihtsa testi, kus on loetelu saag, kirves, puu ja haamer ning testitav peab ütlema, mis hulka ei kuulu. Lääne inimene arvab tüüpiliselt välja puu ja aasialane haamri. St Lääne rahvas kipub liigi järgi grupeerima, asiaadid aga rühmitavad seoste kaudu. Sest mis kasu sul on kirvest, haamrist ja saest? Palju rohkem kasu on saest kirvest ja puust... Siis veel silmavaatamisest. Korealaste jaoks pidi silma vaatamine üsna jõhker olema, et viisakas inimene ei vaata rääkides silma. Meil on jälle arusaam, et silma vaatamine aitab kaasa teineteise mõistmisele. Selle koha pealt ei oska ei musta ega valget arvata. Hu-vi-tav igal juhul.

Sildid: