kosmogoonia

Kevade alguse puhul...

Kallis Kevad,

Olen sinu ootusest stressis
Närv karupükstest krussis
Surun nina vastu klaasi
ja uurin läbi jäälillede
termomeetri näitu,
mis ikka jääb alla nullile
Päikese rada taevavõlvil on pikem
Päevadeski valgust üha rohkem,
kuid ikka kaela poob paks sall
ja igal sammul kräunub saapatalla all -
lumi
lumi ja muu jäine kristall...

Kuhu sa jääd?

Tule siis ometi ja leevenda tuult,
et ta ei tiriks enam juustest
ega näpistaks ninast
ja täida õhk sulavee lõhna,
niiske mulla maitse
ning tärkavate lumikellukeste helinaga

Palun Sind!

Sildid: Luule

posted by eve @ 5:26 PM