laupäev, jaanuar 28, 2006

Arundhati Roy "Väikeste asjade jumal"

Raamat on tõeline kunstiteos. Ma just põdesin selle läbi. Justnimelt põdesin, mitte lugesin, sest et India moel hakkas jutustus minus ruttu oma elu elama. Minu tuppa ilmusid erimunakaksikud Rahel tokyo armastusega pea peale kokku tõmmatud purskkaevuga ja Estha ning nende ema ja hunnik võimatute nimedega kõrvaltegelasi ja täitsid ruumi suvalises järjekorras lahti rulluvate kildudega oma elust. Proosas kirjutatud luuletus, mis on äärmiselt ootamatu leidliku ja kauni sõnakasutusega ja saabki ainult pärit olla India virr-varris üles kasvanud inimese sulest. Kohati meenub Gabriel Garcia Marguez, ent üldse mitte kui koopia originaal. Arundhati Roy jääb klassiks omaette ning on vaata et võimsama hingega oma kultuuriruumi võtmes. Sisu poolest ääretult kurb raamat, meeleolult pigem unenäoline ja kaunis ning üldse mitte masendav. Sunnib kuidagi suurema sõõmuga hingama ja peopesad päikse poole avama...

Sildid: