kosmogoonia

Õhtusöök chez Pauline

Pauline on viimast nädalat Eestis. Selle auks korraldas ta un petit au revoir dîner, mis siis pidi prantsuse stiilis olema. Katsun seda pisut kirjeldada, kuna õhtusöök oli minu meelest tõepoolest eht prantslaslik. Nii et järgnev jutt on väga kulinaarne.
Esimene asi, mis laual silma hakkas, oli pudel Beaujolais Nouveau veini. Noh, käes on küll juba jaanuar, ent me jõudsime konsensusele, et Beaujolais on ikka Nouveau. Peale Pauline ja minu olid õhtusöögile palutud veel üks Sloveenia tüdruk, kes õpetas ka Tammjärve koolis saksa keelt ja üks Poola tüdruk, kes õpetas Vanalinna Hariduskolleegiumis prantsuse keelt. Kõik väga kenad intelligentsed noored neiud.
Appetizer'ina saime taldriku rohelise salatiga nina alla. Pearoaks aga oli Toulouse variatsioon Languedoci ja Kesk-Pürenee piirkonnast pärit Cassoulet nimelise paja näol, mis sisaldas valgeid ube ja igat sorti liha nagu nt kalkun ja siga ja vorstid - kõik segamini. See oli üks tõeliselt rammus roog. Sobiks superhästi pärast pikalt külmas talveilmas rassimist. Seejärel tõi Pauline lauale kamaka sinihallitusjuustu, mis siis käis ringi ja soovijad lõikasid endale tükke ja sõid saiaga. Siit tuli jälle üks lauakommete eripära välja. Eestlastel on kombeks juust(ja muu) väikesteks tükkideks lõigata ja sedasi serveerida või siis võileibadeks vorpida, prantslastel (vähemalt Pauline'i perekonnal) ilmselt mitte. Siis teatas Pauline, et on oodata tarte de pomme...(vms - non parle francais...je' suis desolet...et c) Selle auks tuli vein välja vahetada. Mhmh. Pauline tõi lauale valge veini, sest punane koogi kõrvale enam ei sobinud. Kook oli lihtne - lehttaigen vormi põhjas ja õunad peale laotud. Erinevus Eesti õunakoogist - ei mingit kaneeli, õunad olid koortud ja üleliigne taigen ei olnud mitte koogi peale pööratud vaid vastupidi rippus koogivormi äärtest alla. Vot sellised kulinaarsed röögatused, kõik väga maitsvad ja valmistatud pisut "poliinilikult" plirts-plarts.
Rääkisime palju ka kultuurilistest ja kulinaarsetest eripäradest esindatud riikides. Et siin kandis süüakse tonnide viisi putru ja musta leiba ja kartulit ja salatid on valdavalt majoneesiga...ja õhtusöök on varasem, et meil pole õiget baguette saadaval... jne...Tüdrukud kurtsid, et eestlastega pidi päris raske olema kontakti leida ning seda pidada. Sloveenia tüdruk vaatas mulle pikalt otsa ja siis küsis, kas ma oskan öelda, mis Eesti poistel viga on, et nendega nii raske tutvust teha on. Mmm...jäin suht sõnatuks, sest tegelikult ei tea ma ise ka õiget vastust. Oskasin vaid öelda, et kui nad end ämbliknaistena halvasti tunnevad, siis jääb üle vaid palju ja totakalt naeratada ja sedasi ujedaid isendeid julgustada.

Sildid: Sofasurfamine

posted by eve @ 12:37 AM