pühapäev, jaanuar 22, 2006

Väiksed töövõidud külma ja kodukaunistamise lainetel...

Termomeeter üllatas just meeldivalt -14'C kraadi! Nii soe!!! Eksole, On vaja vaid ühte külmemat nädalat ja juba ongi väärtushinnangud nihkunud. Telkkonna kambal oli väärt mõte üks talvine jalgsimatk teha. Ent kui ilmad külmaks läksid, otsustasin selle vahele jätta. Siis aga selgus, et matk tähistaks ka ühe kambajõmmi sünnipäeva ning see andis väikse kicki siiski välja ilmuda. Alguses oli ikka väga külm. Umbes nii pooletunnise kõmpimise järel tuli soe sisse ja erilist külmatunnet enam polnud. Täitsa tore oli metsas mütata. Kohati suisa ilma igasuguse jalgrajata. Tõsi küll, padrikust läbi pugedes võis okste käest üsna valusalt vitsa saada. Mul siiamaani üks vorp ülahuulel. Padrikute vältimiseks sobisid teeradadeks väga edukalt külma poolt kaanetatud ojad ja kraavid. Jää säras päikesepaistel. Ilus ja karge olemine oli. Teel kohtasime vaatamata ca 10 pealisele kambale ka kohalikke elanikke nagu väikest karvast ja pruuni hiirt ja kahte hirve, kes meie eest raiesmikult metsa põgenesid. Üks ilus leevikesesest suurem punase kõhuga lind sattus ka teele.
Matka eesmärk oli välja jõuda kvide kuningani ehk siis ühe hiigelmüraka rahnu juurde. Kivi otsa ronimiseks oli trepp tehtud ning kivi peal oli suisa pink. Seal siis sõime ja peatusime pikemalt. Äge oli...kuni mul hakkas tõepoolest väljakannatamatult külm. Külma sai kuidagi joostes ja hüpates välja peksta. Ent ükskõik, kuidas ma ei rabelenud, niipea kui väiksem peatus tuli, haaras külm mul näppudest ja varvastest ja näpistas kintsust ja tagumikust väga valusalt. Käitusin üsna väljakannatamatult igasuguste suuremate peatuste vastasena isikliku elljäämise nimel ja tõenäoliselt rikkusin sellega ära teiste plaani väike lõkkeõhtu teha. Sorry... Arvatavasti oli mul siiski paar liitlast, kellele külm ka liiga tegi. Oleksin pidanud paksema fliispesu selga panema. Statistiliselt kõndisime oma 25 kilomeetrit maha ca 6 tunniga. Temperatuur oli nii -20 ja -16 vahel. Töövõit: mis siis, et külm on, ma ei karda enam külma ilma. Tuleb end vaid soojemini riidesse panna ja mitte ühe koha peal passida.

See nädal on muidu ka endaga üsna palju muudatusi kaasa toonud. Näiteks on elu ilma kohvita täiesti võimalik. Juba teist nädalat kusjuures. Kohvi on ka üks hea marketingitöö tulemus, mida tegelikult üldse vaja pole. Siis kolisin oma kodukontori voodist diivanile üle. See sai võimalikuks tänu faktile, et minu territooriumile tekkis lõpuks diivan ja teleka alla asjalik kapp. Enne kasutasin teleka alusena köögikapi riiulit, millele oli 3 lillepotti alla jalgadeks pandud. Nüüd on mul igavesti uhke riiulikonstruktsioon seinas ja puha. Siin juures tänud kahele vaprale, kes selle riiuli mulle seina kruvisid. Lambid panin täna ise lakke. Natuke viltu jäid, aga käib kah. Vot nii kõva tüdruk olen :P

Sildid: