neljapäev, jaanuar 26, 2006

Paratamatult

Suur vääramatu paratamatus
põgenes seitsme penikoorma saabastega,
eemaldus ülehelikiirusel,
aga ei osutunud aja möödudes olematuks,
kuigi tapsin teda terava noaga.
Isegi mustas augus on ta olemas.
Paratamatult...
kärsituks tegevalt,
mõjutamatult...
nähtamatult pimeduses luuramas.

Mida kuradit teha paratamatusega?
If you can't change it, learn to live with it!
Inglise keeles kõlab kõik veenvamalt.
Justkui see oleks rohkem tõsi kui muidu.
Kui väikse umbuskliku rahva keeles,
kes ei suutnud endale välja võidelda
soojemat kohta päikese all kui
kaheksa kuud sitta suusailma...
vetevälja ja roheluse rüppes.
Ka see on viis eriline olla,
võimalus perversselt imetleda oma
naba ja mõnuleda sopalombis,
pidades taevas sädelevaid kristallkillukesi
paratamatult kättesaamatuiks...

Mis ei tapa teeb tugevamaks
Teist valikut ei anta
Sügavale lihasse ja luusse
põimitud igasse hingetõmbesse
soov iga hinna eest olemas olla
lakkamatult hapniku töödelda
paratamatult paratamatuses
parandamatult rabeledes
ebatäiuse küüsis
hingata
hingata, hingata
ja laulda
piiritult rõõmustada,
hulluda ja naerda
ja emotsioonist sõlme minna
Kohustava väärikuse survel
surub mõistus käe suule
püüdes lämmatada
arutuid välja pugevaid hõiskeid kui
rõõmsalt oranzhe apelsine,
sekka mõne limase kärnkonnaga.
Paratamatult...pärlite asemel
No ei tule lihtsalt teisiti välja,
...teisiti suutmatuse paratamatuses.

Sildid: