pühapäev, juuni 04, 2006

Järjekordne juturaamatu tegelane käis külas

No ma ei oska teistmoodi kokku võtta seda lahedat isiksust, kes mu sofat see nädalavahetus surfas. Kujatage ette sellist üle 30ne aastast, 150 cm pikkust, väikest korealannat, armsate laiade põsesarnade ja soojade pilusilmade ning laia naeratusega, kes marssib uksest sisse ja jutt jätkub täpselt sealt, kus ta eelmine kord pooleli jäi. Ainult et...seda eelmist korda pole tegelikult olnud. Korealastel pidid hiina märkidega nimed olema. Sellised õnnelik-ilus-rikas stiilis. Ta ütles mulle ka oma korea nime, aga parajalt nii kiiresti, et see meelde ei jäeks. Umbes kusagil 16 aastaselt kolis ta USAsse oma isa juurde elama. Nii et kodakondsuselt on ta ameeriklanna, mugandatud Lääne nimega - Nicole. Väga raske oli mitte naerma hakata, kui ta oma töökoha nimetas... US army, jah, kogunisti lennuvägi.
Ei, ta parandab seal nende arvuteid, mitte ei kräki salakoode lahti. Aga lahe on teda ette kujutada kõigi nende ropendavate 2x2 militaarkapide keskel. Sõjaväkke oli ta 20 aastaselt läinud ja ennast muudkui maailma eri paikadesse tööle saata lasknud. Kuwait, Qatar, Jordan on ehk eksootilisemad, praegu elab ta Itaalias, Veneetsia lähedal. Oh, mul on tõega kahju, et ta vaid 1 öö minu juures peatus. Oleks tahtnud natuke rohkem ta huvitavaid lugusid kuulata tema elust ja paikadest, kus ta viibinud on.

Sildid:

posted by eve @ 10:16 PM