neljapäev, august 31, 2006

Augusti kokkuvõte

03.08 Tallinn - Frankfurt - London - Islamabad
Esimene kord lennata Lufthansa ja British Airwaysiga... ja Boeing 747-ga. Selline muhuga lennuk, muhu sees on 2 korrus, kuhu on paigutatud First class. Üldse kokku mahub sellesse sõiduvahendisse ca 350 lendajat...

04.08 5 50, lennuk peaks maanduma Islamabadis, aga napilt enne maandumist (u 600m pealt) tõmbab kapten lennuki nina üles ja me ei maandu... põhjuseks halb ilm, järgneb turbulents äikesepilvede vahel...
07 00 maandusime Lahores. Lendamisest selleks korraks küll kõrini. Vahelduseks 6 tundi bussisõitu.
Meeskodanikud avastavad, et ainus saadaolev õlu, on alkoholivaba õlu ning promilline elu islamistlikus Pakistanis tundub üsna keeruline. Keegi ei tea, mis edasi saab...

18 00 saabumine Islamabadi lennujaama bussiga, täpselt 12 tundi hiljem, kui peaks. Kohtume oma treki giidi Khan Alami ja tema onu Rehmat Nabi'ga, kes meie eest Pakistanis asju on ajanud. Toredad mehed. Jahmatusega avastan, et Rehmatil on tinasinised silmad nagu tõelisel viikingil...tegelikult näeb ta pigem välja nagu pesueht Rundzais.

Mulle jõuab kohale, et Pakistan pole islamistlik India nagu ma seni arvasin.

05.08 Käime tourist information pointis viina järel..., turismi ministeeriumis briifingul...ja saame teada, et üleujutus on 2 silda minema viinud, mis teeb edasiliikumise mägede suunas pisut keeruliseks... Väikese nõupidamise järel plaanid muutuvad ja otsustame esmalt Nanga Parbati ümbruses ringi luusida

06.08 Ca 14 tundi bussisõitu mägedes... liinil Islamabad - Chilas, mööda KKH-d (KKH - Karakoram highway, hiinlaste poolt ehitatud, muistse siiditee tänapäevane variant. Esimene maik mägedest käes. Esimene maik diarröst ka käes. eks kõht peab ka aklimatiseeruma uute põnevate bakteritega.

07.08 sõit jätkub kuni katkise sillani. Hull äktsion. Jätame oma bussi, võtame oma asjad ja hüppame kivilt-kivile üle jõe...puhub tuul ja keerutab liiva, kõrvus kõmiseb Indiana Jonesi tunnusmeloodia. Kotid laotakse ümber teisel kaldal ootavatele jeepidele. Jeebid on sellised poollahtised. Järgneb vaata et safarisõit... edasi vahetame jälle jeepe. Esialgu ei saa aru miks, aga kui kitsas mägitee järske kurve kuristiku serval viskab, jõuab kohale küll, et sellel teel sõitmiseks peavad omad sepad juhid olema. Sõit lõpeb üsna järsku, kuna esimesel autol läks kumm katki. Mõned mehed räägivad uuest sünnipäevast... Edasi 'Seljakotid selga...' matkame ja jõuame välja 3 -4 tunni kõnni ja ca 600m tõusu järel Fairy Meadowsisse (Raikot Serai/Märchen Wiese - as you like it) Ülevalt vaatab alla laagriplatsile suur ja maiesteetlik Nanga Parbat umbes 8100m kõrgune Himaalaja kaunitar. Mägi pidavat meenutama lennuki pealt uinuvat kaunitari - But she is a killer, räägib Rehmat. Paljud alpinistid on tema nõlvadel hukkunud. Nanga Parbati all on Raikoti liustik ja jõe läte. Vahin seda lummunult. Hinges on rahulolu. Ümberringi on kuusemetsad ja mäed ja ilus on olla...
08.08 Endiselt Raikot Serai, pidi 'asuala pealiku sõiduhoovi' tähendama. Kõrgus ca 3300m, olemine mõnus. Öösel käis kõva pauk, mille peale ma telgist poolikult välja ehmatasin end. Laviin tuli alla...aga minust siiski väga kaugelt. Tegime aklimatitõusu ca 4000m peale. Sar Taj Alam'i nimeline poiss oli meile giidiks. Vihma udutas alla. Võtan paratsetamooli, et arusaamatust külmavärinast lahti saada...
09.08 Mitmetel põhjustel mina ei viitsi minna aklimati reidile Nanga Parbati baaslaagrisse. Rehmat näitab mulle baaslaagrit binokliga. See on pea et sama hea. Vahin hoopiski kohalike polo mängu. Polo - see on jalgpall hobustel va, et pall on väiksem ja seda lüüakse vastava toikaga. Maa müdiseb, kui hobused täiel kiirusel mööda kimavad. Igati uhke värk. Õhtupoole saan eksklusiivse võimaluse minna kohalike majapidamisse naistele külla. Ilusad tüdrukud on. Üks väike on lausa blondi peaga... Hämmastav. Tegu pidi oleme Indo-aaria rassiga.
10.08 Raikot Serai - Raikot bridge (tagasi jeep jne) ja edasi Rupali orgu Nanga Parbatit teiselt poolt kaema. Sihtpunktiks Tarishing, kõrgus 2911m. Kuna on endiselt mussoon, siis tibutab...ja udutab. Ei taha telkides magada, kaupleme endile hotellitoad.
11.08 Matk Tarishing - Herrling-Köfferi base campi 3550m. Suht lauge ja pikk jalutuskäik. Olen haige, jube nohu on...
12.08 Tarishing - Deosai (ca 4000m) platoo. Teel oli takistus allatulnud mudavoo tõttu. istusime mitu tundi ühe koha peal ja vaatasime teeparandustöid. Lõpuks tuli autod enamvähem üle lükata. Deosai platool on nõrkemiseni ümisejaid ja lilli ja kauneid vaateid. Väidetavalt ka karusid. Ööbime 1x 4000m peal ja sõidame esimest korda jeebiga jõest läbi. Vahva. Alam õpetab mulle urdu keelt, teised mängivad bridzi.
13.08 Deosai - Skardu (1500m) Alam teeb Baltoro ja Gondogoro La treki jaoks ettevalmistusi. Ostab toitu kokku, räägib kandjatega läbi.
14.08 Skardu - Thongal (2850m) Juhuu, Pakistani iseseisvuspüha. Selle auks ehib jeepi mikihiirega Pakistani lipp. Sõidame, korra läheb kumm katki, siis ei sõida, hoopis vaatame, kuidas kummi parandatakse. Edasi sõidame mööda käänulist mägiteed ja sõidame jõgedest jeebiga läbi, mingi hetk visatakse meid jeebist välja ja peame edasi jala minema, teel on olnud varing. Üle varingu läheb väga järsk jalgrada üles ja siis uuesti alla... ja edasi mööda autoteed jala üsna pikalt. Thongal on üsna ilmetu koht koos ufokemmergutega, mis on polaaruurimisjaamadelt maha fiksitud. Väldin neid.
15.08 Esimene tõeline matkapäev. Thongal - Jula (3000m ca)8h jalutamist. Mul on pidev mure kuhu nuusata...ja ajab köhima... Vaid paar tõusu, üldiselt lauge minek, paar silda ja üks vingem jõeületus.
16.08 Jula - Paju (3450m)Paju tähendab soola kohalikus keeles. Kohalik keel on balti keel muide ja siin elab Balti rahvas ning tegu on Baltoro oru ja liustikuga... Vot.
Ilgelt karm lõpuosa oli sellel päevateekonnal, olen omadega läbi ja neelatan mõtte juures, mis veel kõik ees ootab. Pidev mure, kuhu poetada see ohter tatt, mis mul ninast eritub, püsib. Tuttavad polaaruurimisufomaandumisraja kemmergud on ka kohal. Osad neist on dushiruumid. Jumalik on ennast pesta ja puhas olla.
17.08 Paju - Urdukas (4050m) Pikk ja ülikarm päev. Vist ca 10 tundi. Jõudsime liustikule, mis esialgu kujutab endast suuri ja ülisuuri kivihunnikuid, mille otsas tuleb üles ja alla turnides päeva veeta. Õhtul kell viis saabus sellele turnimisele lunastus Urdukas nimelise laagriplatsi näol. Tükike rohelist muru ja suuri kive...ilus. Ufodroom on ka kohal...
18.08 Urdukas - Goro II (4380m) Jätkame mööda liustikku. Kergem on, sest kivihunnikud on lauged ja kivid ei ole nii lahi. Vaikselt ilmuvad välja esimesd jääpraod. Neist saab õnneks kerge vaevaga üle. Loodus läheb aina ebamaisemaks. Esimene piknik liustikul ja ees ootab 1 öö listikul. Paneme selle auks termokile telgi põhja. Nina tilgub endiselt. Seekord ufokempse pole, püstitatakse hoopis oma kempstelk...hm
19.08 Goro II - Concordia (4650m) Tadaa!!! Oleme Concordial!!! Päike särab ja ümberringi on eriti uhked 8000-sed mäetipud. Rahvas võtab päikest ja meeleolu on pühapäevane, kuigi on alles laupäev...
20.08 Concordia. Teeme jalutuskäigu mööda kivihunnikuid Broad peaki baaslaagrisse ca 5000m peale. K2 tagant paistab juba Hiina. Kivide otsas turnimisest on kõrini. Väikest vaheldust pakuvad huvitavad pinnavormid liustikujärvde ja jõgede ja pragude näol.
21.08 Concordia - Ali Camp (5050m) Esialgu kõik sujus, siis keeras ilm ära. Vihmaudus astusime üle jääpragude Ali Campi välja. Jõudsime sinna umbes 12 ja ühe vahel ja edasi aina sadas, algul vihma, siis lund. Edasi Gondogoro La-le minekust ei tule samal õhtul enam midagi välja.
22.08 Ali Camp. Ilm on parem, kohati ilus, siis jälle udutab. Kõik haigutavad ja sügavad ennast. Kõrgust arvestades on enesetunne kõigil tipp-topp.
23.08 00 40 alustame siis vantsimist GondogoroLa suunas. Pimedas, pealampidega ja esialgu mööda kivihunnikut, siis jõuame lumele ja jalutame jääpragudest mööda ja üle ja umbes kolme ajal öösel väga järsule lumenõlvale. Panen kassid alla ja vinnan end ülespoole...tüütu on üldiselt. Umbes kell kuus - juhuu - viimased sammud viimasel järsul tõusul, näost kollane ent õnnelik - olen ka mina GondogoroLa-l. Kahjuks ei tea selle täpset kõrgust. Ilmselt kusagil 5600 ja 5700m vahel. Raamatutes olev 5940m on selge liialdus. Kurul on külm ja vaadet pole, pilves on. Tahame alla. Alla tuleb laskuda köite abil ja muidugi kivihunnikutesse... Jalad käivad juba suht risti all. Kõrvalorgu on igavesti uhked vaated...ja igavesti uhked laviinid pudenevad alla...Jätkame mööda moreenikuhja kuni ilusa laagriplatsini nimega Xhuspang ca 4650m. Sinna me kukume kella 10ne 11 vahel hommikul ja magame...nii et ila suunurgast voolab...
24.08 Xhuspang - Schaischo (3330m) Tagasi roheluses kadakate vahel. Alguses jätkasime mööda liustikku, siiski läheb allamäge ikka tunduvalt kergemini kui üles. Vahepeal oli üks raske koht...siis paar erutavat jõeületust ja siis mõnus kõnd ja laagriplats :)Superlahe dushiruum oli seal. Oja oli torusse suunatud ja toru tuli suletud ruumi võimsa joana. Putkast väljudes oli uuestisündinud tunne. Õhtul käis üks kamaljaa ja trall...Hiilisin magama...
25.08 Edasi allamäge Hushesse (3050m) Suur küla. Matka viimane päev, siia tulevad meile jeebid järgi ja viivad tagasi Skardusse.
26.08 Skardu
27.08 Teel Chilasesse jälle takistus. Varing on öösel alla tulnud ja tee üsna korralikult blokeerinud. Kõvade kaevamiste tulemusel sai nüüd jala üle ronida. Alam organiseerib meile teisel pool teetakistust uue bussi.
28.08 14 tundi bussis. Jõuame 8 ajal õhtul Islamabadi. See linn on suur...eriti õhtustes liiklusummikutes. Nagu Moskva ringil oleks...
29.08 Viimane päev, shoppame ja oleme turistid...jääme vihma kätte ja sodime Eesti lipu täis ning kingime selle siis Rehmatile, kes meid Islamabadis ootas.
30.08 ISB-LHR-FRA-TLL (kl02 20 31.08) Londonis peedistatakse täiega. Peab kingad jalast võtma jne.
Kokkuvõtvalt oli lahe...nagu teine elu. Ainult mustad sokid, mida tuli 2 korda pesta, tuletasid meelde, et sai vist kõvasti higistatud augustis...ja kive endale silma võrkkestale söövitatud. Nii väikseid ja tüütuid, mida sai näha jalge ette vaadates, kui suuri ja võimsaid, mida sai näha pead kuklasse ajades :)

Sildid:

posted by eve @ 2:47 PM