kosmogoonia

Lapsi täis maja ja isaks olemise populariseerimise vajadusest

Leo Kunnas kirjutas ilusa artikli EPL-s. Elukutse – isa Väga ilu lugemine ühe eksmachomehe sulest, kes kutsub mehi üles märkama isaksolemise väärtust. 90date lõpus andis Leo Kunnas külalislektorina Riigikaitse loengut Tartu ülikoolis. Minus tekkis juba siis tema vastu väga suur austus. Loengud olid suurepäraselt ette valmistatud ja läbi viidud ja jutt oli tark, mees asjalik. Minu patriootlikkus, kusjuures, oli selle loengu lõppedes märgatavalt tõusnud. Ja arvestuse test oli ikka VÄGA raske. Õppimata või niisama spikedades seda ära ei teinud. Kohati on mul kahju, et Kunnas nüüd erus on... Eesti riigi julgeoleku seisukohalt. Ma pole end eriti kurssi viinud, mis asjaolud jne... aga vägisi jääb mulje, et Kaitseministeeriumis jäi tema hääl hüüdja hääleks kõrbes...ja ta tüdis tuuleveskitega võitlemast. Ilmselt tegi õigesti.

Meie kodu-kortermaja põhjal statistikat tehes on Eesti iive tegemas kurvi positiivsuse suunas. 3 last tulemas (kaks on teised lapsed peres), alla aastaseid 3, 1-2 aastaseid 4, 3 aastaseid 1... Ja ärge tulge ütlema, et see on niisama...ja et vanemapalgal pole rolli. On ikka küll. Vanemapalk annab kindlustunde ja seljataguse naisele ajaks, kui tal endal pole tõesti võimalik eriti teenida. Ajakirjandusest jookseb tihti läbi küsimus, et kas niivõrd ebaproportsionaalne toetamine on õigustatud. Mina ütlen, et pigem on. Edasi saab vanem juba tööle tagasi minna ja perekonna sissetuleku heaks ise midagi teha. Muidugi peaks muretsema ka, et lastele jaguks lasteaia- ja koolikohti, huviringe, sooja sööki ja elutervet suhtumist... aga kui väikesi armsaid beebisid ei sünni, siis ei motiveeri miski neid tingimusi ka looma... See, et vanemapalk jõukamaid soosib, selles pole ka midagi nii halba. Soosib ta pigem haritumaid inimesi ja haritumatel on enamasti ka haritumad lapsed. Nii et kokkuvõttes võidab Eesti riik.

Tjah...juba minu vanaema ütles mu emale, et ära enne lapsi muretse, kui sa kindel pole, et suudad nad ka üksi üles kasvatada. Ajad olid siis teised ja vanaema ütles seda emale pigem sõjakogemuste ja küüditamiste taustal. Meeste peale ei saanud lootma jääda mitte nende isikuomaduste, vaid karmide aegade tõttu ennekõike. Nüüd on lood pisut teistpidi... aga... kui vähegi Kunnase sõnum kohale jõuab, siis läheb ehk teisiti. Isaksolemine õilistab meest, annab eneseväärikust. Oma laps on tohutult armas.

Sildid: Arutlen...

posted by eve @ 4:13 PM