esmaspäev, september 17, 2007

Praha - teist korda

Kõigepealt peaks väikse disclaimer'i tööreiside kohta kirja panema - need ei ole nii "fun" kui kõrvaltvaatajatele enamasti tundub. Tavaliselt on päevaplaan üsna tihe, nii et õhtuks on toss väljas ja pole suuremat tahtmist turisti mängida ja linna peal kolada. Hea üldse, kui õhtu vaba on, sest enamasti on ka see aeg täisplaneeritud kohustusliku vabakavaga, mis üsna hilja lõppema kipuvad ning järgmiseks päevaks hella pead ette valmistavad.
Ahjaa, muide, me käisime nimelt kongressil...oma teada mitte, aga hotellis oli viit kongressi nimelisele üritusele. Tööst tulenevalt veetsimegi ebaproportsionaalselt suure osa ajast selles hotellis, mis oli kunagi 80-datel sotsialismi vaimus püsti aetud ja käima saadud ning nüüd tundus vanast inertsist edasi kulgevat. Hiigelsuur ja kummaline nagu Mirabelia ulmekas, täitis ta siiski oma funktsiooni üsna hästi. Mul oli oma toa ülesleidmisega parajalt probleeme. Toa number oli 501D, viiendal korrusel seda ei olnud. Lõpuks avastasin selle kaheksandalt. Inernetiühendusega oli pisut kehvasti, sest harjumatult suur hulk läpakaid ründasid wifipurke üheaegselt.
Tsehhis pole veel avalikes kohtades suitsetamine keelatud. Päris fenomenaalne, kui märkamatult suitsuvaba keskkond normaalsuseks muutub ning tossused pubid ja baarid nina kirtsutama ajavad. Kohe täiega vastik oli.
Liikluses hakkab silma Skodade suur konsentratsioon. Inimesed on nagu inimesed ikka :) Kahe käe ja jalaga, täiesti normaalsed, isegi toredad ütleks. Ainult et räägivad mõistmatut keelt. Pikema jõllitamise või kõrvade pingutamise tulemusel annab siiski aimata, millest jutt käib. Taksojuhtide normaalsus on pisut kahtlasem. Taksistid on ilmselgelt kunnid Prahas, kes ise oma hinnad kehtestavad. Hinnas soovitati enne sisseistumist kokku leppida. Vastasel korral küsisid taksojuhid vastavalt oma südametunnistusele sõidu eest tasu. Südametunnistuse olemasolu on jällegi kahtlane teema.
Muidu üldine hinnatase oli umbes sama kui Tallinnas. Palka peaks nad ka umbes sama taksi järgi saama, mis meiegi. Keskmine palk on vist mõne tuhandega ees. Süüa sai see-eest odavamalt kui Tallinna kesklinnas pralletades kulub. Põhiliselt pakuti Itaalia kööki kuuluvaid roogi ning portsud olid muret-tekitavalt suured. Tsehhi enda rahvusroad on pisut kahtlasema väärtusega. Mingi mulgikapsa maitseline kapsabüree, liha ja klimbid. Halina ristis klimbid leotatud saiaks. Kartul on parem valik, ausõna.
Kooki oskasid nad päris kenasti küpsetada. Mooniseemnetega narkopirukaid ka.. (giggle)

Linn ise on ilus. Romantiline, suur ja vana. Paljud turistid arvavad ilmselgelt sama moodi. Eriti noored britid, kes oma stag party'sid ja värke Prahasse pidama lähevad. Tsehhis pidi brittidega kõige rohkem haiglaravi vajavaid õnnetusi juhtuma. Mitte et praha kriminaalne ja ohtlik oleks. Kolm korda võib arvata, mispärast siis. Vaesekesed joovad ja laaberdavad ennast sodiks.

Kõige ilusamad ongi ristteedel asuvad linnad. Sellised, kus ajalugu põimub. Prahas on palju oma ja uhket ajalugu ja kuningaid, Austria-Ungari keisririiki. Kahe sõja vahelisest õitsengust ilusat juugendstiili ja uljalt palju trammiliine... Sotsialismi aeg ehitas metrood sügavale ja pani eskalaatorid kiiremini käima kui muidu. Tuli tuju Kunderat lugeda...
Emale ma noote vaadata ei jõudnud, margihullule sõbrantsile sain kaardi saadetud alles viimasel päeval... Ostlemise poole pealt sai üks suurem kaubanduskeskus, mis kontori lähistel asus, põhjalikult läbi kammitud. Nii põhjalikult, et päkad lausa tuld lõid hiljem. Õnneks ei olnud mul väga laristamise tähtedeseis :P Igatahes on saatuslik viga vaid 1 paari kingadega reisile minna. Eriti veel, kui need on kontsakingad. Mulle minnes lihtsalt ei mahtunud rohkem kingi kotti...

(Miks Praha teist korda? Sest et umbes kümne aasta eest sai seal juba ükskord käidud. Nii erinevad kogemused. Siis ma olin 20, esimest korda välismaal ja paduvaene üliõpilane. Reisile olin saanud tänu kursakaaslasele, kes oli usklik ja kes kutsus kaasa (mmm õigekiri) mingi Taizee vms kogunemisele Viinis. Praha jäi teele.)

Sildid: