kosmogoonia

Elevant Vene tänaval

Selline kõmu tuli, et Elevants Vene tänaval pannakse kinni. Üürileping lõpeb või midagi muud seesugust. Seega siis, päästke end kuni veel saate. St tekkis concordi fenomen ehk siis vajadus Elevanti sööma minna enne kui ta ära läheb.

Ma jäin hiljaks, seda ei leevendanud isegi fakt, et jätsin kiiremini jõudmise nimel kaks küünt lakkimata. Olengi nii huvitavam, mõtlesin ja tormasin mööda Olde Hansa piparkoogi vürtside sireenidest ning turistilõksu tseenidest. Vene tänava alguses paistis kohe Tanduuri silt, Elevant nii suurte tähtedega ennast ei reklaaminud. Pärast ukse avamist seisin vastamisi ilusa metallist või millestki sarnasest trepiga, mis viis keerde sisse visates teisele korrusele ja kuulus oma olemuselt eelmisesse sajandivahetusse. Siis tuli uks ja siis olin nõutu, sest oma seltskond ei hakanud kummastki saalist esialgu silma. Leidsin nad siiski.
Tegelikult on nii, et mulle india köök õudselt meeldib, minu maole aga ei meeldi. Ma ei leidnud enda kõhu jaoks menüüst midagi piisavalt leebet va lassi. Siinne lassi pole see, mis Indias ja pole ka see, mis ise kodus tehes. Endal tuleb paremini välja... Üldiselt jäi mulje, et kõrval asuva Tanduuri toidud on paremad ja indiapärasemad.
Elevant jälle lööb interjööriga. Mõnusalt paksu kollasega kokku plätserdatud seinad, millel rippusid plakatlike värvidega 20 sajandi alguse mõistes hoogsalt-moodsalt maalitud pildid. Nurgas suur valge kahhelkividest ahi. Kõrged laed, mida hoidsid üleval kitsad puust indiapärased sambad. Suur metallist veiniriiul, disainilt samuti eelmisesse sajandivahetusse kuuluv. Istumiseks korvtoolid ja nurgas palmipuu. Üldmulje oli kuidagi väga koloniaalajastu rütmi tabav. Oleksin kangesti tahtnud naiselikumalt riides olla, klassikalise kleidi ja kallite kingade ning kübara ja ridikülliga (! sic). Kõige peenem ruum oli WC. Üldsus nõustub minuga, kui ütlen, et kõige ilusama sisekujundusega WC Tallinnas. Sinna olekski tahtnud jääda. Mahe-lahe valgustus, suur peegel nina puuderdamiseks, mõnusad toonid... thats what I call sisedisain... Kahju, kui sellist kohta enam olema ei saa... :-(

Muidugi tuli seal aasiaigatsus peale. Mõtlesin teele piimaga...õunalõhnalisele Manali orule koos narkojoobes israeli tüdrukutega... Strand hotellile Yangonis...Elevant ülerahvastatud Paharganji tänaval hämardunud Delhis...vaade tulesäras Delhile Metropoli hotelli katusel asuvast restoranist ja lambabiriani savipotikeses...hiiglasuur kroonijuveel Delhi lennukiaknast öösel....Nepaalist kojulennul...sinise turbaniga sikhist rikshajuht... x astmes n...[ohe]

Sildid: Gurmaanijutt

posted by eve @ 11:09 PM