kosmogoonia

Kooli algus on nakkav...

Ses mõttes, et otsustasin minagi ennast pisut seest ja väljast kaunimaks muuta ja organiseerisin end hispaania keelt õppima ja hip hopi tantsima.
Hispaania keeles arenen küll tohutu hooga. Oskan juba täitsa öelda, et uno cerveza grande, por favor ja estoy enferma, necesito medico...mas despacio por favor, no hablo mucho espanol...soy exranjero...
Õpetajaks on kusagil kolmekümnendates olev hispaanlane. Selline kiilakas ja suurte Marvini silmade ja olemisega mees. Mõtlen Hitchhikers guide'i Marvinit - seda inimlikku robotit, keda vaevas depressioon. Ega toda Juamet päris must masendus ei vaeva, aga oma kaasmaalastega võrreldes tundub ta küll kuidagi melanhoolne olevat.
Hip hopi treeneriks on jällegi heleda peaga ja väliselt suht temperamenditu tüdruk, aga kui ta oma trenninga algust teeb, siis - ollalllaaa!!!! Hästi lahe on ja kohe meeletult energiat annab. Natuke raske on ka. Ses mõttes, et kõik sammud tuleb meelde jätta ja sedasi sundimatult kiirelt ja täpselt esitada. Oeh, ja siis veel need kõhulihaseharjutused ja kätekõverdused. Sellist tempot pole ma varem näha saanud.
Neljapäeval jooksin trenni otse Kadrioru restoranist firma ürituselt ja veel enne kui praad ette kanti. Maru kahju muidugi oli tühja kõhuga jääda, aga mis nad siis mökutasid toidu ette kandmisega nii kaua. Aga tasus ikka tantsima joosta küll. Jees...

posted by eve @ 11:38 PM