neljapäev, november 03, 2005

Kommunikatsioonihäire

Avastasin enda suureks üllatuseks Ilves Ekstra spordirõivaste kliendiajakirjast Enega Elbruselt saadetud meilide tekstid ära trükituna minu nimi all. Kusjuures pealkirjaks oli "Muhv nõudmiseni" jäetud...kuigi "Muhv nõudmiseni" oli vaid meili subjecti real olnud vihje sellele kutile, kes meile edasi JKA kodukale toimetas, et ta märku annaks, kas ta kirjad ka kätte saab või ma neid niisama oma lõbuks kirjutan.

See selleks. Ma natuke aega maigutasin ja seedisin seda asja ja siis lõpuks julgesin läbi ka lugeda. Juttu oli pisut nn kohendatud paari ISCi reklaamlausega. Samas polnud eesti keelset teksti korralikult toimetatud. Kui veel muidu võiks silma kinni pigistada, siis selliste reklaamlausete lisamine on küll sulaselge sigadus ja oleks ikka vägagi eeldanud, et minuga suvatsetakse ühendust võtta ja selliste muudatuste tegemiseks luba küsida. Keerasin end üles ja kirjutasin kurja kirja, et miks ja kes jne.
Vastused, mis ma Jaanilt ja Ilvese müügimehelt sain, olid kuidagi vastukäivad. Ilves üritas väita, et nemad eeldasid, et minuga on ühendust võetud. Samas Jaani segasest jutust jäi siiski mulje, et Jaan ei teadnud, mis nad selle tekstiga tegid... Olin tige.
Täiesti kurvaks ja nõutuks tegi, miks sedasi kõigile osapooltele just kõige jaburam lähenemisviis oli võetud. Ma oleks hea meelega Ilvesele palju ilusama ja toredama jutu kirjutanud, kui need kiiruga valmis soperdatud meilid Terskoli internetiputkast, kus tuli võidelda koha eest arvuti taga ja suure tagumiku ja ilusa näoga preilnaga, kes mult pidevalt aina suuremaid summasid arvuti kasutamise eest küsis ning viimast meili saates oli netiühendusega tõsised jamad, nii et sain kirja pea et läbi ime saadetud.
Ilves lõpetas minuga igasuguse suhtlemise pärast seda, kui sai aru, et ma asjast suuremat kisa ei tee ja lepin sellega, et nad mul mingi tootega oma poest suu kinni topivad. Noh, ma oleks selle toote neile näkku kinni lüüa ka võinud... Kuidagi alandav tundus, et kui haugud, siis visatakse sulle kont ja eeldatakse, et see ongi kõik, mida sa tahad. See, et nad tegelikult rämedalt autoriõiguse seaduse ja elementaarse viisakuse reeglite vastu eksisid, see on neile tühiasi.
Nagunii oli nende meilide autorlusega Künnapi lehel juba asjalood nihu, sest kaks esimest meili kirjutasime Enega koos ja ka meili alla läks Ene ja Eve...mida aga IM ignoreeris, kui tekstid üles pani. Kuna Ene ei protesteerinud ja tegu oli klubi kodukaga ja kolmveerand tekstist oli siiski minu jagu, siis jäi asi nii nagu on.

Mul oleks seda "toodet" võibolla enne Elbrusele minekut palju rohkem vaja läinud kui nüüd. Kirjutasin neile, et nad võiks klubi liikmetele mingi soodustuse teha, et võibolla ma oleks siis endale enne reisi siiski raatsinud soojema jope osta ja võibolla oleks ma sedasi ka tippu välja jõudnud... Vastus oli selline pirtsakas ja kunagi tulevikus paljutõotav....

Neljapäeval läksimegi siis pärast tööd Ilvese poodi. Kõigepealt Ülemistesse ja siis Järvele. Käitusin üsna nõmedalt, sest olin ikka tige. Järsku ei osanud ma enam sealt midagi osta. Midagi ei olnud enam tõsiselt vajalik. Ma oleks hea meelega hoopis kanistri bensiini kummuli keeranud ja tule otsa pannud... Kas tõesti oli siis nii raske minuga enne selle kirjutise trükki minekut ühendust võtta? Kas minul ei olegi siis õigus teada, millistele reklaamlausetele minu nimi alla kirjutatakse? Ma valisin sealt endale üsna huupi ühe soojemat sorti jope, et asjaga ühele poole saada. Ilmselt läheb siiski üsna kaua aega, kuni ma seda jopet ilma selle saamislooga seotud viha ja alanduse tunneteta kanda suudan. Ja ometi oleksin ma võinud natuke teistel asjaoludel hoopis uhkust tunda enda nime üle Ilvese kliendiajakirjas...