kosmogoonia

Petra - pihtas, põhjas... (või siis lõunas?)

Kaljulinn Petra oli üks mu kinnis-ideedest. Tahtsin sinna minna. Oi, kuidas tahtsin. Usun, et esimest korda tuli isu umbes 5 aastat tagasi, kui üks vana töökaaslane, kes seal käis, pilte näitas. Tundsin ära tempel-kiriku Indiana Jonesi filmist. Kaks aastat tagasi Egiptuses käies otsisin terve päeva võimalust Petrat külastada, kuid ei leidnud midagi mõistlikku ning pühendasin ennast hoopis Egiptuse avastamisele. (otsi blogist). Seekord siis sai lõpuks ära käidud ja siiski Egiptuse kaudu. Läksime sinna jõuludeks oma päikesepatareisid laadima ja D vitamiini varusid täiendama. Selleks vedelesime enamuse ajast Old Sharmis ühes mõnusas hotellis all inclusive paketiga. Päike säras sobivalt lagipähe ja sillerdas meres. Kalad lõid sulpsu.
Ühesõnaga väga mõnus oli. Asjaolude tõttu oli Petra ekskursioon meie üks harvadest katsetest hotelli territooriumilt välja murda.
Aga Petrasse... läksime alguses bussiga Sharm el Sheiki lennujaama ja sealt pärast mõningaid sehkendusi edasi 7 15 startinud lennukiga. Lennukompanii nimi oli Air Petrol Services või midagi sarnast. Lennukiks oli Dash 8-300. Mulle meenus, et SAS kõrvaldas mingid Dashid ringlusest. Dash 8-Q400 nagu hiljem selgus. Ehk on see väike numbrivahe ka põhjuseks, miks meie lend üsna edukalt läks. Lennuk ajas igal juhul oma propellerid pöördesse ja mörises üle Punase mere Aqaba suunas. Umbes 20 minuti pärast pandi meid maha keset lennuvälja Aqabas sobivalt ühe Dagestan Airwaysile kuuluva TU kõrvale.
Edasi pakiti meid jälle bussi. Bussis olid 2 giidi, üks halvasti inglise- ja itaalia keelt rääkiv vanem onu ja üks vene keelt pudistav noorem mees. Ei osanud kummagi giidi vahel valida, sest mõlema keeleoskus polnud kiita. Kimasime alla 2 tunni Petra suunas. Maastik bussiaknast oli üsna trööstitu - liivakõrb ja kaljud. Tegelikult viibisime ju pühal maal. Sõitsime Eilatist mööda. Ma ei olnud varem aru saanud, kui risti-rästi seal need riigid on. Eilat kuulus Israelile, Taba Egiptsusele, Aqaba Jordaaniale... Kummaline on aduda, et püha maa nii trööstitu võib olla. Eilat on linn piiblis, Jerusalemm seal lähedal ei vaja kommentaare... Kuidagi raske uskuda, et loodus seal teistsugune oleks. Pigem on tõenäoline, et kogu Araabia poolsaar on selline liivakõrb. Mille üle te mehed kaklete seal?

Hea küll. Petra ees oli end parkinud hunnik busse. Mulle jõudis kohale, et tegu on tüüpilise turistide sihtmärgiga. Usun, et pärast selle "uueks maailmaimeks" kuulutamist said hordid erilise hoo sisse. Igavene hunnik turiste ja kohalikke turismitöötajaid askeldas seal. Kohalikud pakkusid Indiana Jonesi Gift Shopi nimelistest putkadest temaatilist nänni ja 10 usdi eest võimalust hobusega ratsutada või siis kaarikuga läbida see paar kilomeetrit kanjoni põhjas. Hobustest oli kahju. Nad olid nii äraaetud moega. Kogu see turismi ja kaubandusvärk ja mass tekitas sellise närvilise keskkonna ja see võttis pool avastamisrõõmust. Igasugused hobusemehed ja kaamelimehed ikka tüütasid täiega. Kanjon ise oli päris märkimisväärne. Maavärina tagajärjel tekkinud pikk lõhe roosaka-kollaka varjundiga kaljus. Seinte värv varieerus päkesevalguses.

Iidsed nabatealased leiutasid viisi, kuidas lähedalolevast ojast vett koguda ja konserveerida ning see pani aluse tolle kõrbelinna rikkusele. Kanjonit kasutati pigem religioossetel eesmärkidel ja sinna raiuti haudu. Kanjoni lõpus asuva võimsa templi, mis on tuttav Indiana Jonesist, rajasid juba roomlased...Linn õitseski nabatealaste, hellenismi ja rooma ajal. Siis vallutasid ta sassiniidid, toimus järjekordne maavärin ning vaikselt asustus hääbus kuni 19 saj üks arheoloog ta nö taasavastas...ja 2006 rahvas ta varemed uueks maailmaimeks valis...

Jordaania ise tundus selle 2 tunnise bussisõidu põhjal olevat üks igav liiv ja tühi väli. Üsna vaene ja vee puuduses. Ei kujuta päris ette, kui me Eestis peaksime näiteks Lätist vett sisse ostma nagu Jordaania seda Süüriast ostab. Vett pidi saama vaid kindlatel aegadel nädalas ja siis rahvas varub seda ning tarbib oma varudest. Samas, nagu Rain tabavalt märkis, nende vetsude järgi ei saa küll mingit veepuudust tähendada, poti ümbrused ujusid täiega.

Keeruline lugu nende maailma imedega. Olen neist uutest nelja näinud ja pea igat neist vaatama minnes olen pidanud väikese möendue tegema. Vahest ehk püramiidide juures kõige vähem. Võibolla ehk on läheduses viibinud turistide massid mind ära ehmatanud. Võibolla peaks üldse üritama neid kohti vältida ja otsima mingi sarnase, ent vähem kuulsa objekti välja? Kuidas sa jätad Pekingisse minnes näiteks Hiina müüri vahele? Ei saa ju...

Sildid: Reisijutt

posted by eve @ 11:15 AM