pühapäev, november 06, 2005

Tantsu meistriklass

Nii mõnus on vaadata hästi tantsivaid ilusaid inimesi, kes ise ka liikumisest täit mõnu tunnevad. Istusin terve päeva Keilas DanceActi citycampil. Ise võtsin hip hopi klassist osa, pealt vaatasin aga salsa klassi.

Muidu üritus ise nägi välja järgnev - terve sisevõimla oli ilusaid tsikke täis (ca 300 per klass), kes seisid lava ees ja vaatasid andunult laval taidlevaid õpetajaid nagu pop staare, kes siis kiirkäigul mõne tantsu selgeks õpetada üritasid. Mulle käis see tantsusammude õppimine kohati üle jõu. Ses mõttes et...mulle ei jää sammud nii kiiresti meelde kui vaja. Teiste peade tagant polnud õpetajate jalad eriti näha ka ja peeglit polnud...nii et mul oli pidevalt vasak ja parem sassis.

Hip hopi õpetajad olid USAst pärit. Hästi proffid, aga tsikk staaritses pisut ja mees üritas seda sõbralikum olla. Salsa treener oli itaallane. Ja tõesti, see mees oli talent ise. Nicola Berrettoni. Tema tundi pealt vaadata oli nagu viibiks tantsuetendusel. Puhas rõõm liikumisest. Tüübi poolt seatud sammud läksid 100% muusikasse, jutustasid loo, elasid täiega sisse. Ta rääkis juurde, et mis emotsiooniga mingit liigutust teha tuleb. Mulle kohe meenus mu ema ja viis kuidas ta pisut põmmpeadele õpilastele muusika ümber jutustab looks ja selle abil teost paremini mõista aitab.
Ma austan tohutult inimesi, kelle jaoks pole nende elukutse töökoht, vaid tõesti hingeseisund, kutsumus, eneseväljendusviis... Respect...

Sildid: