kosmogoonia

London vol2 - fish and chips...

Kas keegi teab, mispärast hotellides nii meeleheitlikult tekke madratsi vahele topitakse? Mul ja ka Ingridil(töökaaslane) on iga kord tükk tegu, et neid sealt kätte saada. Mingi mõttetu kemplemine käib muudkui - mina kisun madaratsi vahelt teki välja ja siis mingi nähtamatu käsi topib salaja tagasi. Kas mingid inimesed magavad tekk madratsi vahel käed korralikult teki peal??? Vaesed lapsed...

Täna siis õnnestus ka pisut Londonit päevavalguses näha. Para solomente un poco, sest et tegime väljasõidu Stonehenge'i ja siis Salisbury nimelisse linna. Right, just sinnasamasse ülehinnatud turisti hot-spoti... Sain linnukese kirja. Minul oli kinnisidee näha Inglismaad väljaspool Londonit. Tahtsin väga lihtsalt jalutada mõne armsa väikelinna tänavatel ja nuusutada sealset elu-olu. Esialgu mõtlesin Bathi minna, aga plaanide tegemise käigus selgus, et Stonehenge jääb lähemale ning algul takistuseks olnud asjaolule, et see prehistoric site asub kiirtee ääres K p-s sai ka lihtne lahendus leitud LP, TT abil bussireisi day-tripi näol Stonehenge'i ja Salisbury'sse. Nii sain mina oma väikelinna ja Ingrid Stonehenge. Loodan väga, et ma kolmandale töökaaslasele liiga ei teinud. Tuli teine nii vaguralt meiega kaasa, aga ma ei tea, kas tal ka tore oli.
Inglismaa (seda kitsas mõistes) on künklikum ja rohelisem kui ma arvasin. Üsna paljud puud olid alles kolletumas. Stonehenge ise asus ühe sellise ümmarguse künka otsas ja mõjus ümbrusest kõrgemal asuvana väga uhkelt. Sellel kohal oli mingi kummaline oma aura. Natuke ülehaibitud, aga siiski külastamist väärt paik. Ilm vaheldus 15 minuti jooksul päikselisest kõledaks ja tuuliseks vihmahooks ning peletas kiirelt bussi tagasi.

Salisbury jällegi on umbes Tartu suurune linnake, kus pea et ükski maja pole kõrgem kui kolm korrust. Ja need majad ise on sellised nunnuländi omad. Väiksemad kui normaalne, pisut viltused ja igasuguste huvitavate katuseakende ja nurkade ja nishidega ja viilakatega. Paljud neist on arenenud vastavalt vajadustele ilma mingite eriliste projektide või asjadeta ja lõpptulemus mõjub seetõttu väga kaootilisena. Arvata võib, et selle linnakese jõukuseperiood jääb varasemasse aega ja sellest tulenevalt on seal ka nii palju nii vanu majakesi järel. Linna pärliks jääb Salisbury katedraal, ehitatud 13 sajandi esimesel poolel ning üks kaunemaid varasemasse gooti perioodi kuuluvaid ehitisi. Kiriku aura oli kuidagi väga helge. Ei mingit süngust või süütundeid. Selles kirikus naerda ei tundunud patt. Lo-ve-ly.
Linnake oli jõulueelses meeleolus, kaunistusi täis ning elanikud sebimas poodide vahet. Ingrid märkas suurt saba toidukohakese ees, mis lubas Fish and chip'i, mis on raamatutest teada tuntud saare-elanike popp toit. Mõtlesime siis järgi proovida, millega tegu. Saime hunniku friikartuleid ja ühe suure maisipaneeringuga kala, mille me siis turu kõrval pingil ära realiseerisime. See oli nagu tõsiselt autentne moment. Edasi siis sai kultuuriline osa läbi ja me üritasime ka pisut osa saada ümberringi valitsevast kaubandushüsteeriast.

Sildid: Reisijutt

posted by eve @ 12:36 AM