kosmogoonia

Tagasi Xdream'le

Jah, ükskõik kuidas ma endale tuhka pähe raputasin, et miks ma seda küll jälle teen, nii ebasportlik kui ma ka olen, olin ma see pühapäev jälle stardis, nägu naerul.
Seekord oli siis tegu Türi sprindiga. Sprint tähendab, et distantside pikkus on tavalisest poole lühem. Logistikaks kulus üsna palju aega...Rattad tuli eraldi rattaalale viia ja siis tagasi starti. Kuna tiimikaaslastel juhtus tee peal väike õnnetus, nimelt otsustas üks rattas katuselt sõidu ajal plehku panna, siis oli õigeks ajaks starti jõudmine paras pingutus. Aga me tulime sellega toime. B-rada algas jooksuga. Jooks toimus juhendi järgi, a la 560m mööda kruusateed, pööre metsateele...jne. Siis edasi oli lisaülesanne, kus piiratud alal tuli suvaliselt ärapeidetud varandust st kontrollpunkte kokku ajada. Seejärel tuli kanuu, u 5 km tuvastamata jõel. Siis tuli jälle joosta. Siis kuubik kokku panna, siis rattas käe kõrval joosta, sest tee oli nii mudane, et sõita ei saanud...sõit käis jälle selle 340m mööda kraaviserva stiilis. Kraave sai ületada nõrkemiseni kusjuures. Siis tuli jällegi lisaülesanne, minu selle võistluse lemmik - tuli ronida üles nõuka-aegse rongi katusele ja joosta hüpates ühelt vagunilt teisele rongi lõppu, siis jälle alla ronida ja juhaidii, uus kaart veel rattaorienteerumist kuni finishini välja.
Kokkuvõtvalt ÜLILAHE! Nagu arvata oligi.
Igavene jama on sedasi rooste minna ja kogu üritusega kaasas käiv lõbu ära unustada. Järgmiseks siis öine xdream - uh, scary...

Sildid: Sport

posted by eve @ 11:48 PM