pühapäev, september 25, 2005

Xdreami hooaeg läbi.

Xdreamidega on selleks korraks kõik. Mul oli ketserlik plaan viimane võistlus nii või naa vahele jätta, kuna see läks liiga spordiks kätte ja mu senised tiimikaaslased ei näidanud erilist entusiasmi ülesse, mõlemil oli muud teha. Ent läks teisiti. Delta tiimi oli viimasel hetkel asendajat vaja. Ja seal ma siis olin, jälle stardis.

Ebanormaalne kamp on need xdreamlased. Tõusta pool seitse hommikul et kimada Viljandisse, selleks et saaks kolm tundi tunda verd higi ja pisaraid. Peab ikka tahtmine olema. No, ok, tegelikult see ikka nii karm ei olnud. Ilm oli soe ja taevas sinine ja loodus ilus. Nii et tsill.
Iseenesest oli rada lahe ja huvitav. Seekord oli põhirõhk jalgrattal. Saime stardist ilusti minema, aga siis kündsime ratastega põldu ja jäime suht saba lõppu. Kahju, et ma põllukündmise vastu radikaalsemalt ei sõdinud. Lisaülesanne kujutas endast jalgratta krossirada. See oli iseenesest fun, va et ma läbisin seda selgelt liiga ettevaatlikult.
Järgnes ekskursioon kanuuga Viljandi järvel. Nagu ikka, kanuu on äärmiselt aeglane edasiliikumisvahend. Nõuab palju kondimootorit. Lahmisime ja sahmisime küll hullult mõladega, aga edasi liikusime vaevaliselt.
Seekordseks ainsaks jalgsi orienteerumise lõiguks jäid 12 punkti Viljandi linna peal, mida ei tulnudki tiimil koos võtta. Jagasime punktid kuidagi ära ja mulle sattus selline, kus tuli köit mööda u 3 meetri kõrgusele ronida ja siis kellukest helistada. Ma ei saanud sellega hakkama ja jooksin järgmisse punkti ja ootasin seal Heidyt...ja juhtumisi sattusimegi kokku. Heidy läks krabinal köit mööda ülesse. Respect. Tahaks ka, et mul nii tugevad käed oleks või ma ei teagi, mida vaja on, et end köiest ülesse venitada jaksaks .
Kogu võistlus lõppes üsna ootamatult. Otse võistluskeskuses, kohe pärast kanuult maha hüppamist, ootas ees 3-4 meetrit ujumist. Jumal tänatud, et kõigest kolm meetrit, mitte kolmkümmend... muidu oleks ma sinna küll surnud.

Sildid: