Kreeka müüdid, Philemon ja Baukis
Mäletan lugu Philemonist ja Baukisest algklassi kirjanduse lugemikust. Vähemasti minu meelest oli see teise klassi oma, aga võibolla ka kolmada või neljanda...selline piklik ja punaste kaantega. Miskipärast jäi müüt meelde. Lühidalt ümberjutustatuna otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta. Välja arvatud üks vanapaarike, kes elas küla servas viledas hurtsikus. Vanakesed Philemon ja Paukis otsisid välja oma uhkemaid nõud ja parimad palad ja vabandasid, et nad vaid vaesed on ja ei saa paremini võõrustada. Mingi hetk Zeus paljastas ennast ja hävitanud upsaka küla, lubas ta täita vanakeste soovi. Philemon ja Baukis ütlesid ühest suust, et ei soovi teineteise surma näha ning sooviksid ühel ajal siit ilmast lahkuda. Kui aeg kätte jõudis, muutusid mõlemad kõrvuti kasvavateks puudeks, mille lehed tuule käes hellalt kokku puutusid ning mille juured mullas põimusid.
Ei teagi, kas see on pigem moraalijutt, kuidas kõiki teelisi ja külalisi peaks kenasti kohtlema või hoopis armastuslugu paarist, kes olid lahked vaatamata vaesusele ning kelle vahel oli harmoonia ning kes mõistsid teineteist sõnatult ning kelle armastus oli aastate jooksul üksnes kasvanud. Igal juhul on see liigutav lugu. Külalislahkus on Kreekas ja sealt edasi Väike-Aasias ja Araabia riikides enesestmõistetav. Vähemasti on nende lahkust kiitnud paljud rändurid, kes sealt läbi on läinud. Tundub, et selle juured peituvad nendelt aladelt pärit müütidest.
Sildid: Kreeka müüdid
Whats in a name that which we call Psyche...
Minu jaoks ei ole Romeo ja Julia koos oma originaalide ja derivaatidega kaugelt mitte kõige ilusam armastuslugu. Julia oli lihtsalt üks esimesi ilusaid nägusid, mis Romeole ette jäi. Kui nende teel ei oleks olnud takistust ning kogu lugu poleks nii traagiliselt lõppenud, vaevalt et Shakespeare neist kirjutada oleks viitsinud. Selle poole pealt - kas kannatus õilistab armastust ning muudab selle tõeliseks, surematuks? Kas kannatus sublimeerib? Kas läbi valu on tunne sügavam - kas läbi valu ollakse rohkem kohal ja kas läbi kannatuse õpitaksegi armastama?
Kuigi ka Romeo ja Julia loo juured ulatuvad antiikaega, on vanadel kreeklastel palju huvitavamaid lugusid vesta. Mis mind vaikselt imestama paneb, on tõsiasi, et kreeka müütides kajastuv mentaliteet inimeste isiklike suhete tasandilt on üllatavalt lähedal tänapäeva inimeste omale. Ilmselgelt kannatatakse tunduvalt vähem igasuguse valehäbi ja topeltmoraali käes kui vahepealsed kaks aastatuhandet on ette kirjutanud. Isegi jumalatele on kõik inimlikud nõrkused omased. Kreeklaste pantheoni omavahelised suhted sobiksid hästi ibero seriaalide autoritele inspiratsiooni allikaks.
Psyche nimelise neiu ilu lummab inimesi nõnda, et nood unustavad sootuks Aphrodite altari eest hoolt kanda ning ilujumalanna on raevunud. Kättemaksuks ja õigluse taastamiseks annab ta oma pojale ülesande haavata neiut oma riukaliku noolega, et too armuks esimesse ettejuhtuvasse kalkarisse. Ent ka Eros ei suuda vastu panna tütarlapsele nimega Hing. Milline sümbolism! Mul on kahju, et ma pole lugenud ühtegi Clarissa Pinkola Estesi analüüsi selle müüdi ja selles sisalduvate arhetüüpide kohta. Kindlasti on ta midagi põnevat sellest kirjutanud.
Psyche on oma olemuselt armas naiivne tüdruk, kes ei vaevugi eriti reaalset maailma ega selle ohte enda ümber aduma. Ta kohtab oma meest vaid öösel ja armastab teda pimedas teadmata kes ta kaasa tegelikult on. Tal palutakse usaldada... Hing ei saa armastada silmadega, hingel tuleb õppida südamega nägema ja pimesi usaldama (intuitsioon?). Ent Psyche ebaõnnestub ja annab alla pahatahtlike õdede näol rääkivale hirmule. Ta peidab magamistuppa noa ja lambi ja ... ehmunud vaatepildist magavale Erosele lõhub lambi ning põletab toda lambiõliga.
Edasi ootavad Psychet rasked ajad. Aphrodite annab talle muudkui pealtnäha võimatuid ülesandeid täita ja meeleheites ning viimaseid kuid rase Psyche loodab pea iga ülesannet täitma minnes enda lõpu leida ning piinast vabaneda. Ent ta suudab kõik takistused kobamisi ületada. Käik allmaailma sümboliseerib tema vaimset uuestisündi. Psyche on kasvanud uuele tasandile ning ta võetakse jumalate sekka. Siis justkui ka vanade kreeklaste maailmas õilistas kannatus armastust ning muutis selle surematuks.
Eros ja Psyche on "naistekas". Seda on tõlgendatud kui lugu naiste ematsipatsioonist ja neitside hirmu ja viha defloreerimise ees...aga see on jura... Üldiselt ei tea ma ühtegi tüdrukut, keda mingi hetk tema neitsilikkus häirima ei oleks hakanud. Võiks lahmivalt lennutada, et kogu see neitsi värk on patriarhaalse maailma väljamõeldis, et kuidagi kindlustada vara edasiminek oma järglastele. Matriarhaalses maailmas see nii terav probleem poleks.
Vanade kreeklaste puhul on huvitav see, et hinge ja füüsilise armastuse liidust sündis neil Iha. ?!
...
Sildid: Kreeka müüdid
Kreeka müüdid - Dionysos lapsest ja orfikutest seekord...
Mulle on Vana-Kreeka müüdid huvi pakkunud 4. klassist alates, kui minuni jõudis teadmine nende olemasolust ning ma lugesin läbi ajaloo õpetaja tungival nõudmisel lühikokkuvõtted Iliasest ja Odysseiast. Hiljem Tartus sai kogu sellele müüdimaailmale pisut teise nurga alt lähenetud. Mõtlesin, et mälu värskendamise eesmärgil oleks päris huvitav see teema enda jaoks uuesti läbi käia ja siin lahti kirjutada.
Dionysos-ZagreusEsimene müüt, mille ma siia kirja panen on Dionysos lapsest. Dionysos oli Zeusi poeg. Üldiselt on kreeka jumalatega lugu hullem kui Mehhiko seep..kes kellega käis ja kes kelle laps või onu on. Igal juhul polnud selle lapse emaks Zeusi abikaasa Hera. Heraga Zeus normaalseid lapsi ei saanud. Sündisid muudkui igasugused monstrumid. . Herale käis muidugi Dionysos-laps kergelt närvidele ja ta palus titaanidel maimukesele lõpp peale teha. Nood siis meelitasidki Dionysose uhkete leludega lõksu ning lõikasid tal kõri läbi ja pistsid ta rituaali käigus nahka. Zeus oli väga vihane ning põletas titaanid oma välgunooltega tuhaks. Dionysos-laps sündis aga uuesti keerukate protseduuride tulemusel.
Just sellest jumaliku lapse nahka pistnud titaanide tuhast tehti aga esimene inimene. Vähemalt väidavad sedasi orfikud. Nõnda siis on inimeses jumalik ja surematu alge ning titaanide metsik ja hävitav alge läbi põimunud. Dionysos-lapse uuestisünd veinijumalana märgib aga inimkonna sisenemist ajaperioodi, mis tõi endaga kaasa maaviljeluse koos viinamarjakasvatusega. See seik väljenub ka nimemuutuses - esialgu oli ta Zagreus - suur jahimees, hiljem Bakkhos, kes iga aasta uuesti sündis...
Orfismi õpetuse rajajaks peetakse tõenäoliselt ajaloolist isikut Orpheust, kelle enda kohta on rohkelt müüte. Õpetuses on põhirõhk jumalate ja inimeste tekkelugudel. Dionysose tapmine oli orfikute jaoks algmõrv. Titaanide tuhast tehtud inimesed olid juba sündides kuriteoga seotud. Et pääseda ja kogeda surematut õnne, mis võiks vabastada inimese isegi tema eksistentsi ahelast, peeti õigeks kehalikust vabanemist ja hinge puhastamist. Orpheus soosis mõõdukat elu, minnes sedasi pisut vastuollu Dionysose kultusega.Orfikud nägid Dionysoses ürgse kaotatud süütuse jumalat. Orfikute range distsipliini näiteks võib tuua lihasöömine keelu, aga ka seksuaaltungide piiramise.
Pütagoorlased ja ka Platon uuendasid ja töötlesid orfikute religioosset sõnumit. 6. ja 5. sajandi vahel arendasid pütagoorlased orfikute pääsemise kontseptsiooni keerukaks õpetuseks hinge taassündide tsüklist. Surematu diamon inkarneerub erinevatesse kehadesse, mis võivad olla kõrgemas või madalamas arengujärgus, vastavalt eelmises elus saavutatud puhastumise astmele. Viimaks suudab hing ümbersündidest vabaneda ning naasta algsesse jumalikkusesse.
Eksole, mis see siis nüüd on, puhas budism? Kusjuures umbes samal ajal kusagil Nepali aladel sündis poisslaps nimega Siddharta Gautama...
***
Muidu laupäeval olin JK klubi ja co-ga Kohtla Nõmmel, aga ei mingit enese ületamist. Hakkan vist tüdima... Kihvt koht iseenesest. Pühapäeval tuli tuju jooksma minna...jaksasin küll 9 kilti jutti sahistada...mis siis, et see mul tund aega võttis... kiirem tempo oleks mul südame rütmist välja ajanud :P
Sildid: Kreeka müüdid
